Haapsalu gümnaasiumi 12.a klassi õpilane Remo Nee tuli vabariiklikul venekeelse valmi lugemise konkursil laureaadiks ning sai preemiaks ekskursiooni mööda Moskva “kuldset ringi”.
Remo Nee kirjutab konkursist:
“Elus on palju võimalusi, millest tuleb kinni haarata. On pettumusi ja õnnestumisi. Me ei tea iial, mis võimalused endaga kaasa toovad. Nii juhtus ka minuga täpselt nädal aega tagasi.
Mida vastata, kui su õpetaja teeb sulle ettepaneku osaleda valmi lugemise etluskonkursil? Mõtled ju, et etlemisalaseid kogemusi on, suurt lavapalavikku pole. Kuid õppida luuletus vene keeles ning lugeda seda soravalt – palju raskem! Kindlasti on palju tihedam konkurents veel emotsionaalsete vene keelt emakeelena kõnelevate õpilaste seas. Kuid auhinna erilisus sundis mind end proovile panema. Parimad pidavat saama suvel reisi Venemaale “kuldsele ringile”.
Asi otsustatud – nüüd aga valmi pähe õppima.
Vene keel on emotsionaalne, tunderikas. Võrreldes eesti keelega on seda erisuguste rõhkudega keelt üpriski raske rääkida. Niisiis alustasin rõhkude märkimisega ja kuna mul pole too võõrkeel veel üldsegi hästi selge, siis mõtestasin ka teksti sisu, mõtte ja tegelaste sisemaailma enda jaoks lahti. Iseseisvalt õppida polnudki nii raske, kuid lisada juurde veel žestid, näoilmed, emotsioonid, entusiasm ja kõik muu taoline – küll see oli algul keeruline! Aega läks, kuid sai selgeks. Lootsin, et olen valmis nad kõik jalust niitma.
Konkurss toimus Tallinnas Vene teatris. Osalejaid oli umbes 90, enamik neist rääkis toda slaavi keelt suurepäraselt.
Viigipüksid, helesinine pluus, erksinine lips, sonimüts – taolisi riietusesemeid kandsin sel eriskummalisel päeval.
Saal inimesi täis, žürii kohal, esinejad enam-vähem valmis – sündmus võis alata.
Õhtu juhatas sisse Tallinna Tõnismäe reaalkooli õpetaja, kes oli ka kogu konkursi peaorganisaator. Üritust toetasid fond „Russki mir“, Puškini Instituut, Tallinna linnavalitsus, Eesti Vene teater ja Tallinna Tõnismäe reaalkool – sponsoreid oli palju. Žüriisse kuulusid aga Vene teatri näitlejad Tatjana Manjevskaja, Ljubov Agapova, Nikolai Bentsler (meile tuntud eelkõige seriaalist “Kättemaksukontor”) ja Mihhail Krjatšok ning “Russki muzei Estonii” juhatuse liige Larissa Ušnitškova.
Osalejatelt oodati head teksti tundmist, diktsiooni, artistlikkust, žeste, miimikat, originaalsust, emotsionaalsust ja palju muud. Konkurss toimus teist korda, eesti koolide õpilased olid kaasatud esmakordselt.
Osalejad jaotati kolme gruppi: vene põhi- ja keskkooliõpilased ning eesti õpilased.
Alguspaugu andsid põhikoolilapsed. Pärast iga vanusegruppi tehti väike vaheaeg. Eesti koolide õpilasi oli natuke üle 30, kogu nimekirja arvestades olin mina järjekorras 49.
Olgu kogemusi palju tahes, lavanärvist ei saa vist kunagi lahti. Oma nime kuuldes astusin lavale, et lugeda valmi, milleks olin valinud Ivan Krõlovi “Varona i lisitsa” (“Vares ja rebane”). Olin ainus, kes oli otsustanud võtta osa just selle teosega. See oli mulle üllatus, sest see tegemist on ühe kuulsama vene valmiga.
Žüriil läks otsustamisega läks oodatust kauem, kuna vaidlemine oli äge.
Autasustamisel selgus, et reisi Venemaa “kuldsele ringile” saavad üheksa õpilast – igast grupist kolm. Märgiti ka ära, et ürituse kõige suurem auhind oli osaliste märgatav kasv ning tähtsaks peeti ka fakti, et palju osalisi oli eesti koolidest. Seejärel jagati viiele õpilasele preemiaid, milleks olid teatripiletid Vene teatri etendusele. Üllatuslikult anti välja ka eripreemia Tallinna linnavalitsuse poolt Anton Parhomenkole, lisaks sai ta ka pileti etendusele ja reisi Venemaale.
Kuid nüüd ülejäänud peapreemia laureaatide juurde. Preemiad vene koolidele välja jagatud, alustati eesti koolidega. Kõigepealt Birgitta Kaskmaa ja Kaisa Lepajõe ning lõpuks ka mina.
Esindada Läänemaad ja saada selline võimas auhind on miski, mida juhtub elu jooksul väga harva, kui üldse.
Sellega polnud veel asi lõppenud. Lisaks rohketele õnnitlustele tehti kõigile üheksale võitjatele ettepanek salvestada oma valm Raadio 4 stuudios.
Edu, kui seda võib nii nimetada, tuli tänu mu vene keele õpetajale Tiiu Soostarile, perekonnale ja veel paarile õpetajale, kes minu etlemisoskust on korrigeerinud. Üks etapp elus on läbitud ning olen valmis proovima ja jätkama teisigi.”
