0

Lääne tööinspektsioon: töövahendite ohutus on kõige kehvem puiduettevõtetes

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Lääne tööinspektsioon viis 2011. aastal 65 ettevõttes läbi töövahendite ohutuse sihtkontrolli, mille käigus fikseeris aktides 184 rikkumist ning vormistas 121 ettekirjutust.

Sihtkontrolli käigus kontrolliti 65 ettevõtet kuues maakonnas, sh 10 Läänemaal. Valdkonniti kontrollis inspektsioon põhiliselt ehitus-, metalli- ja puiduettevõtted, mööbli-, tekstiili- ja rõivatootjad. “Kõige nutusem oli olukord puittoodete tootmisega tegelevates ettevõtetes,” teatas Lääne inspektsiooni teabespetsialist Viivika Vilja.

Tööinspektor Rein Nelise sõnul oli väga halb olukord kaitseseadistega, mis peavad vältima ohtlikku kokkupuudet töövahendi liikuva osaga, mis tema sõnul on sage tööõnnetuse põhjustaja.

Raske tööõnnetus juhtus näiteks puiduettevõtte töölisega, kes lõikas järkamissael detaile. Prusside etteandmisel libises vasak käsi vastu saeketta külge, tagajärjeks sõrme lahtine murd. Saelt oli eemaldatud kaitsekate.

„Halvema poole pealt on teisel kohal juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised,” lisas Nelis. Sagedasemad rikkumised olid juhtnuppude või kangide mittekorrasolek, avariiseiskamisseadiste puudumine või nende paiknemine töötaja tööpiirkonnast väljas. Tihtipeale olid juhtimisseadised puudulikult või võõrkeelselt tähistatud. Samuti olid ohumärgistused määrdunud, nii et ei olnud enam nähtavad, rebenenud või paigutatud lihtsalt kohta, kus see ei olnud nähtav. Sageli kasutati liialt väikest ja mittemärgatavat ohumärgistust.

Nelise sõnul oli suuremaks rikkumiseks töövahendite ohutusjuhendite puudumine ettevõttes ning sellest tulenevalt juhendamise ja väljaõppe puudulik korraldamine. Palju rikkumisi on ka töövahendite perioodilise, valmistaja poolt ette nähtud kontrolliga.

“Isikukaitsevahendite kasutamine oli tööandjate poolt küll võimaldatud, kuid tihtipeale ei kasutanud töötajad neid lihtsalt oma mugavusest,” lisas Nelis ning tõi järgneva näite. Tekstiiliettevõtte värvija hakkas kraani kaudu suuremast anumast väiksemasse hapet laskma. Kuna kraan käis raskelt, rakendas ta selle avamiseks suuremat jõudu. Kraan avanes äkitselt täies ulatuses, hape paiskus suure survega väiksemasse anumasse ning happepritsmed lendasid kannatanule näkku, kaelale, kätele ja ühele jalale. Tagajärjeks silma söövitus, näo-, kaela- ja jala naha söövitus.

Keemiliste ainetega kokkupuutuvatele töötajatele olid väljastatud vastavad isikukaitsevahendid – näomask, kummikindad, kummipõll, kaitseprillid ja turvasaapad. Kannatanu neid aga ei kasutanud, kuna ei pidanud seda vajalikuks.

Sihtkontrolli käigus paistsid silma määrdunud töötamiskohad – trepid, platvormid.

„Õline põrand on libe ja tööõnnetus kerge tulema. Puudusid piirded treppidel ja platvormidel, sageli olid tööplatvormid ebakindlalt kinnitatud. Kasutati ka ebakindlaid ja kõikuvaid jalgealuseid,“ lisas Nelis.

Koristaja asus tootmistsehhis tolmuimejaga ventilatsioonitorult tolmu võtma. Et paremini ligi pääseda, ronis töötaja ratastel asuvale tootmiskärule. Käru hakkas veerema ja töötaja kukkus, tagajärjeks sääreluu lahtine murd. Kõrgematelt kohtadelt tolmu võtmiseks olid ettevõttes olemas pikavarrelised mopid.

“Sihtkontrolli läbiviimise ajend olid töövahendite kasutamisega seotud tööõnnetused, nende rasked tagajärjed ja töövahendite kasutamisega seotud suur tööohutusnõuete rikkumiste arv,” selgitas Vilja. 2010. aastal tuvastas Lääne tööinspektsioon 394 töövahendi määruse nõuete rikkumist.

Viivika Vilja sõnul võtab Lääne inspektsioon tänavu sihtkontrollidega tähelepanu alla tõstetööde ohutusele ja füsioloogilistele ohutegurid kontoritöös. Kaheksa inspektorit 120 ettevõtet Lääne inspektsiooni haldusala kuues maakonnas: Pärnumaal, Läänemaal, Saaremaal, Hiiumaal, Raplamaal ja Järvamaal.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz