Haapsalu tennisekooli esimene aasta

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Tennisehuvi on Haapsalu lastel õnneks suur.
Tennisehuvi on Haapsalu lastel õnneks suur.

 

Vello Kuhi, Haapsalu tennisekooli treener

Ilmselt teab enamus linnarahvast aastaid tegutsenud, pikkade traditsioonidega Läänemaa Spordikooli (alates 1953 aastast), vähesed on kursis sellega, et juba mitu aastat tegutseb Haapsalu Purjespordikool ning enamusele on ilmselt uudiseks, et on olemas ka Haapsalu Tennisekool.

Tennisekooli loomine oli juba aastaid päevakorras ja kui tennisehall valmis sai, jõudis see ka loogilise tulemuseni. Aasta tagasi loodud Haapsalu Tenniseklubi üheks põhieesmärgiks on noortele tenniseõpetuseks tingimuste loomine ja nii loodigi tennisekool. Kui Läänemaa Spordikooli näol on tegemist munitsipaalkooliga, siis purjespordikool ja tennisekool tegutsevad eraõiguslike koolidena. Erinevus juriidilises omandivormis ongi ainukeseks eripäraks, sest kõik koolid on loodud huvihariduse andmiseks, töötavad huvikooliseaduse ja kinnitatud õppekavade järgi, treeneriteks on spordialaliitude poolt tunnustatud kvalifitseeritud treenerid ja tegeletakse erineva vanusega ja erineva tasemega noorte õppe-treeningtöö läbiviimisega. Vormilise külje juures pikemalt peatuda ei tahaks, kuigi, töötanuna pikka aega nii munitsipaalspordikoolis kui ka klubis, julgen endiselt väita, et keskendumine suhetele spordialaliit-spordiklubi-spordikool, on tunduvalt tõhusam ja vahendeid säästev. Loomulikult ei toimi see suhe ilma kohaliku omavalitsuse mõistva suhtumiseta ja toetuseta.

Peamine on siiski see, et sportida tahtvaid lapsi meil jätkub, jätkub ka tublisid, edukaid, oma spordiala ja tööd armastavaid treenereid ja ka sportimistingimuste seis spordibaaside näol on paranenud viimastel aastatel tublisti. Me oleksime teiste Eesti linnadega täiesti konkurentsivõimelised, kui suudaksime veel valmis ehitada kavandatud kergejõustikuhalli ja lasketiiru, mille tulemusena saaks tennisekool kasutada ka kolmandat väljakut, mis praegu on kergejõustiklaste kasutada. Läbi aastate on kergejõustiklased andnud suurepäraseid tulemusi ja kindlasti väärivad nad normaalseid sisetingimusi.

Kuid sportimistingimuste parandamine üksi ei too noori ja ka täiskasvanuid spordiga tegelema. Selle tegevuse kvaliteet peitub treenerites, kelle töö resultaadiks on palju sportivaid lapsi ja täiskasvanuid. Nende tööst sõltub spordiga tegelevate laste arv, tulemused ja samuti kujundavad nad noorte inimese ellusuhtumist ja väärtushinnanguid, olles tihti palju rohkem lastega koos(laagrid, võistlussõidud) kui lapsevanemad või üldhariduskooli õpetajad.

Kas meil on sellega hästi? Treenerite töötasu, mis on tublisti alla vabariigi keskmise, kärbiti kaks aastat tagasi 13% ja ega keegi ei ole veel poole sõnagagi juttu teinud sellest, et seda oleks plaanis tõsta. Treenerid on meil ju suhteliselt leplik rahvas, on harjutud elama peost suhu ja kes see ikka väga julgeb oma tööandjale etteheiteid teha. Enamik treenereid saab ju ka oma põhisissetuleku kas siis kehalise kasvatuse õpetajana või mõnel muul töökohal. Haapsalu treeneritest töötavad vähesed täiskohaga.

Jääb vaid loota võimupartei valimislubaduste täitmisele, kus lubati peatähelepanu nüüd pöörata spordiinvesteeringutelt rohkem treenerite ja sportlaste elu ja sotsiaalsete garantiide parendamisele.

Ja ega me siis oma tegevusega raha ainult ei kuluta. Peale laste tervise ja füüsise tugevdamise tõuseb ka linnakassasse märkimisväärset tulu sporditurismist. Aastaringsed võistlused ja turniirid erinevatel aladel toovad linna suurel arvul osalejaid ja kaasaelajaid, kes jätavad siia kokkuvõttes päris suure hulga reaalset raha.

Aga sära laste silmis ja õpilaste areng on need, mis motiveerivad treenereid oma tööd jätkama.

Tennisekoolis tegelevad huvihariduse andmisega 2 treenerit, Marek Turu ja Vello Kuhi. Koolis õpib 94 last 8 õppetreeningrühmas vanuses 6-19 aastat. Aasta esimeses pooles viisime ellu projekti “Tennise algõpetus Haapsalu lasteaedades”, kus 4-6 aastased lapsed said igakülgset ,vastavalt sellele eale olulist kehalist õpetust , millega kõik linna lasteaiad kenasti kaasa tulid ja millele lastevanemate ja laste tagasiside on olnud positiivne. Uue aasta alguses kavatseme lasteaedadega koostööd jätkata.

Lapsed käivad trennis vastavalt soovile, vanusele ja tasemele 1-6 korda nädalas. Koolis õppivaid lapsi on Haapsalust, Ridala, Taebla ja Oru valdadest. Suvel alustasime koostöös mittetulundusühinguga Tervem Noarootsi tenniseõpetust Noarootsi lasteaias ja koolis ning siiani käivad tennist õppimas ligi 20 valla last. Kooli tegevus on suuresti sõltuv just omavalitsuste toetustest ja seni igal juhul suured tänud neile omavalitsustele, kes seda mõistnud on.

Selle aasta kooli õpilaste saavutustest on kindlasti parimateks Mari Mahoni ja nüüd juba treeneritööd tegeva kuid ka ise aktiivselt harjutava Marek Turu tulemused. Mari jõudis esmakordselt täiskasvanute klassis Eesti GP turniiril auhinnalisele kohale ja tõi Eesti noorte meistrivõistlustelt 2 medalit, Marek võttis Eesti I liigas 3 etapivõitu ja tuli veenva ülekaaluga aasta kokkuvõttes liiga võitjaks. Kõige noorematest on tubli olnud 6 aastane Kaarel Villem Vennola, kes 6-8 aastaste turniiridel näidanud ka endast vanemate vastu väga head mängu ja tulnud paremate hulka.

Loodame, et kui mitte uuel aastal, siis vähemalt mõne aasta pärast on Tennisekoolis tööl 3 treenerit, kasutada on 3 väljakut ja kõikide huvialaharidust andvate koolide õpetajate tööd väärtustataks rohkem vähemalt 3 korda!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments