0

Lihula hädas Matsalu laguneva mõisaga

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Matsalu — üks Läänemaa võimsamaid mõisakomplekse — on väga halvas seisus. Foto: Arvo Tarmula
Matsalu — üks Läänemaa võimsamaid mõisakomplekse — on väga halvas seisus. Foto: Arvo Tarmula

 

Lihula vald kaalub Matsalu mõisa sundvõõrandamise algatamist, sest riikliku kaitse all olev hoonestik laguneb päästmatult.

Kunagi riigi ja seejärel Lihula valla omandis hooned on kuulunud viimased kümmekond aastat Intercontinetal Enterprises Eesti ASile.

Vallaametnike sõnul pole end firma juhatuse liikmena registreerinud Rootsi soost Carl Johan Stefan Ridderstedt üles näidanud ei head tahet ega initsiatiivi, et parandada laguneva mälestise seisundit.

„Ilusa hoone on lasknud käest ära. Mitte sendi eest ta sinna investeerinud ei ole. Katus on lagunenud, ümbrus korrast ära. Ma olen  väga pahane,” ütles Lihula vallavolikogu esimees Tiina Lobja.

Lobja sõnul pole omanik ilmutanud ka mitte mingisugust valmisolekut suhelda kohaliku omavalitsusega. „Väga raske on teda tabada,” ütles ta. Telefoninumbrit mees vallamajja pole jätnud, meilidele ei vasta.

Vastuseta jäi Lobja sõnul ka veebruaris teele saadetud märgukiri, kus vald juhtis Ridderstedti tähelepanu tõigale, et mõis laguneb.

Lihula vallavanem Riho Erismaa on omanikku küll näinud ja temaga ka juttu ajanud, kuid kontaktandmeid pole temalgi. Ridderstedti plaan hakata Matsalus tegelema marjakasvatusega on jäänud suusõnaliseks ja seni pole vallavanema sõnul ühtegi märki, et see ka teoks saaks, kuigi marja–, puuvilja– ja ja pähklikasvatust ettevõtte tegevusalana näitab ka äriregister.

„Hoone laguneb, see on kõigile näha,” ütles Erismaa. Edasine sõltub vallavanema sõnul küll omanikust endast, kuid sama olukorra kestes oleks sundvõõrandamine võimalus mõisahäärberit päästa.

Hooned on tühjad, rendilepingud lõpetatud

„Kui me tahame, et olukord muutuks, tuleb leida teine peremees, kes oleks huvitatud hoonete kordategemisest. Praegusesse mul usku ei ole,” ütles Tiina Lobja.

Sundvõõrandamisest on vallamajas Lobja sõnul küll juttu olnud, kuid olukord on nii hull, et esialgu ei saa sedagi teha, sest maade erastamine venib.

Vallavalitsuse keskkonna– ja maaspetsialisti Martin Tee sõnul taotleb Ridderstedt mõisa ümbert 20 hektarit maad ja seda enam–vähem hoonete ostmisest saadik. Aastate jooksul on omanik tulevaste maade asjus kohut käinud nii naabrite kui ka vallaga.

Nüüd on Matsalus nähtud tegutsemas maamõõtjaid ja tekkinud lootus, et 18. sajandi II poolest pärit väärt vallasvarast saab lõpuks kinnisvara, mida saab ka osta, müüa või viimases hädas võõrandada.

„Paistab, et sel sügisel hakkasid asjad liikuma,” ütles Martin Tee. Kindlust aga pole.

Muinsuskaitseameti Läänemaa vaneminspektori Kalli Petsi sõnul on Matsalu — üks Läänemaa võimsamaid mõisakomplekse — väga halvas seisus. „Puudub igasugune hooldus,”  ütles Pets. Kõik hooned on tühjad, rendilepingud kohalikega lõpetatud.

Paar–kolm aastat tagasi tegi muinsuskaitseamet omanikule ettekirjutuse. Loetletud tööd lasi Ridderstedt tollal küll ära teha: võttis jääkeldri pealt maha puid ja paigaldas hoiatussildid, et keegi sisse ei kipuks ronima, kuid edasi ei sündinud taas suurt midagi. Tollase ettekirjutuse järgi suletud ustest–akendest pääses varsti jälle sisse ronima. „Ma ise ka ronisin,” ütles Kalli Pets.

Muinsuskaitsjad on äraootaval seisukohal

Kuigi ka muinsuskaitseametnikel pole õnnestunud Ridderstedti oma ihusilmaga näha ega kõrvaga kuulda, et riikliku kaitse all oleva mõisa tulevikku arutada, taotleb mees juba kolmandat aastat Eesti riigilt toetust kokku ligi 400 000 euro ulatuses, mis on rohkem kui Läänemaa muinsuskaitse aasta eelarve.

Esialgu on muinsuskaitsjad äraootaval seisukohal, kuidas toimib kohalik omavalitsus: võib–olla õnnestub neil mees siiski kätte saada. Kui saaks teada, mida omanik plaanib, oleks mõisa päästmiseks võimalik  koostada näiteks minimaalsete tööde loetelu ja teha need siiski riigi raha eest ära.

Tagantjärele võib vald vaid kahetseda oma kunagist otsust talle kuulunud hoonestik 1997. aasta septembris oksjonile panna. Just sealt omandas Intercontinental Enterprises Eesti ASi asutaja Ridderstedt 200 000 krooni eest mõisa kõrvalhooned, kolm neist lausa alghinnaga.

Umbes kuu aega hiljem ostis Ridderstedt mõisa peahoone ASilt Flaterna, kes omakorda oli selle ostnud oksjoni korras vallalt aasta varem.

Ridderstedtiga ei õnnestunud kontakti saada ka Lääne Elul. Mehe telefoninumbrit ei ole üheski andmebaasis, ka äriregistris mitte. Läinud teisipäeval kell 13 teele saadetud meilile ei olnud ta eile õhtuks veel vastanud.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz