30. novembril kell 16 avab Haapsalu Linnagaleriis oma maalide näituse „Unelmad ja häving“ Elis Saareväli.
Kunstnik ütleb enesetutvustuseks nõnda:
Kas ainult luuserid otsivad maailmas veel ilu, sellal kui kogu ülejäänud maailm tormab ringi, et teha midagi kasulikku ja teenida kasumit? Peaks kunstniku eesmärgiks olema leida võti igapäevahalluse mutrite lahti keeramiseks, et päästa sinna vahele kinni kiilunud ilu?
Kui ilu maailmas otsa hakkab saama, kas kunstnikul tuleks siis olla sadist ja peksta ilu jõuga välja? Pintsliga sihitult vehkida?
Asotsiaal ja supermodell. Kui seksikas on iseenda põhjajoomine, kui ebasotsiaalne on olla keskmisest ilusam? Ma maalin füüsilist üksindust, milles ei ole kangelaslikkust ega lahendusi. Korduv üksindus on nagu aegluubis vägivald. Ilu verdtarretavas argipäevas. Veetlevad jobud, seksikad luuserid, sarmikad idioodid, läbipõlemine kui nauding, allakäimine kui karjäärivõimalus, mandumine kui õnnistus… Minu kangelased ei ole paugutajad, nad pigem laulavad tasakesi nurga taga.
Elis Saareväli
Ega mina asjadest palju ei tea, aga ne4iteks Kongos ei ksattaua E-he4e4letust sellepe4rast, et neil on arvutivf5rk tiba teistel alustel nad hoiavad selles sibulaid, st neil ei ole mahti tegeleda arvutipfcfcgiga.