Kultuuriministri sõda massikultuuri vastu raamatukogudes on pannud avalikkuse kihama, kuid sama rahastamisskeemi säilides ei muuda see tõenäoliselt midagi.
„Kogu ilmunud kirjandusest saame osta väga väikese protsendi. Väärtkirjandust ostame nagunii rohkem, kui riik rahastab, ja nagunii jälgime, et kui mitte igas raamatukogus, siis vähemalt igas vallas oleks kultuurkapitali aastapreemia laureaadid,” rääkis Lääne maakonna keskraamatukogu juhataja Ilme Sepp.
Kultuuriminister Rein Lang väljendas oktoobris seisukohta, et rahale, mille eraldab riik raamatute ostuks, pannakse silt juurde. „Täielikku vabadust /…/ me kindlasti enam ei luba,” ütles Lang. „Kui kohalik omavalitsus paneb raha juurde ja ostab ka ajaviitekirjandust, siis palun väga.”
Minister soovitas kaaluda ka võimalust, et uudiskirjandus oleks raamatukogudes kättesaadav alles mõne aja möödudes, mitte kohe.
„Ülevalt vaadatud asi,” kommenteeris ministri seisukohti Oru raamatukogu juhataja Õnne Pool. „Keskelt ja altpoolt vaadates tundub teistmoodi.”
Uisapäisa pole raamatukoguhoidjad raamatuid ostnud ka seni. „Üle–eestiliste komplekteerimispõhimõtete järgi on prioriteet Eesti ilukirjandus ja Eesti ajalugu,” ütles Lääne maakonna keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Kersti Brant.
Kui sundusliku väärtkirjanduse nimekirjad ka tulevad, peaks need järgima enam–vähem sama printsiipi, mis on kehtinud ka seni. Kui need on pikemad ja põhjalikumad, pole kindel, et riigi eraldisest ostuks ka raha jätkub.
Raamatukogude riigieraldis alates 2009. aastast on 1,6 eurot inimese kohta, mis korrutatakse kogu teeninduspiirkonnas elavate inimeste arvuga. Hea tava järgi lisab sellele teise poole kohalik omavalitsus, kuigi tal sellist kohustust pole. Kui peetakse võimalikuks ja vajalikuks, siis makstakse rohkem, kui kitsas käes, siis vähem.
Riigieraldis on aasta–aastalt tasapisi vähenenud, alates 2008. aastast kokku 25 protsenti, enamiku omavalitsuste oma mitte, nii et suures osas Läänemaa valdadest on see kasvanud riigi omast mitu korda suuremaks. Näiteks Kullamaa vallas on see 2008. aastast kasvanud 195 protsenti.
Praeguseks aga on omavalitsuste suutlikkus nii väike, et enam raamaturaha tõsta ei saa, isegi juhul, kui riik peaks enda oma veelgi vähendama. Raamatud aga kallinevad.
„Eelarve ei võimalda midagi suurendada,” nentis Nõva vallavanem Aldo Tamm.
„Kui riik vähendab, tuleb mõelda. Teades viimase kahe aasta lumetõrje kulutusi tuleb pigem vahendeid panna sinna,” ütles Ridala vallavanem Toomas Schmidt.
„Varem suurendasime, enam mitte,” ütles Hanila vallavanem Arno Peksar.
Pärast ministri seisukohavõttu löögi alla sattunud ajaviitekirjandusele kulutatakse eelarvest kaduvväike osa.
Lihula raamatukoguhoidja Tiina Ulmi sõnul kulub Lihulas sellele viiendik: alla 800 euro, mis on poole vähem, kui eraldab kohalik omavalitsus.
Kui võtta kultuuriministrit sõnast, et ajaviidet tuleks osta kohaliku raha eest, võiks isegi Lihulas, mis on üks kolmest maakonnas kõige väiksemat raamaturaha maksvast omavalitsusest, osta nii Cartlandi kui ka Robertsit poole rohkem, ometi pole seda tehtud.
„Robertsit ei ole me ostnud aastaid. Nüüd üle hulga aja ühe ostsime,” ütles Ulm. Eesti algupärast kirjandust aga on Lihulas tänavu ostetud sadakond nimetust Jannsenist Runnelini.
Ulm rääkis, et suurem osa ajaviitest on saadud odavmüügist ja annetustest, ei tellita ühtegi seltskonnaajakirja ja harukogude raamatukoguhoidjad tassivad teoseid kotiga kogude vahet edasi–tagasi.
„Meil ei käi Õhtulehtegi, rääkimata Kroonikast,” ütles Ulm. Tellitud on kultuuriväljaanded, kuid tulevast aastast tuleb rahapuudusel loobuda Teater. Muusika. Kinost.
„Me nagu tahaksime meeleheitlikult ennast kaitsta, aga tegelikult ei ole ju põhjust. Kõik kinni rahas,” ütles Ulm.
Läänemaa raamatukogude enimlaenutatud teoste nimekirja ei kuulu materdatud Cartland ja Roberts, ajaviitekirjandus aga küll. Et seda muuta, ei piisa ministeeriumi planeeritavatest nimekirjadest.
Ilme Sepa sõnul on praegu segi aetud kaks asja: raamatu olemasolu kogus ja teose laenutatavus. Kui edetabelites troonib ajaviide, ei tähenda see, et kogudes ei oleks väärtkirjandust. Inimesi vägisi seda lugema panna aga ei saa.
Mis aga puutub ministri soovitatud ooteaega, siis tekib see maaraamatukogudes nagunii. Maakokku jõuab raamat tükk aega hiljem kui poodi: kõigepealt tuleb see keskkogusse, seal pannakse pakk maaraamatukogu jaoks kokku, mis võtab omakorda aega.
„Iga kord ei saa kohe järele ka minna,” ütles Martna raamatukogu juhataja Anu Heimvel. Kõik see kokku võtab paar–kolm nädalat ja seejärelgi saab uudisteose vaid üks lugeja.
Et raamatuid ostavad rahanappuses kogud ühekaupa, tekib uudisteose järele kiiresti kuudepikkune järjekord.
Raamatukogude rahastamine eurodes omavalitsuste kaupa tänavu
Haapsalu: riigilt 17 000, linnalt 4 600
Ridala: riigilt 5 300, vallalt 5 700
Taebla: riigilt 4 100, vallalt 2 600
Hanila: riigilt 2 600, vallalt 9 200
Lihula: riigilt 2 300, vallalt 1 500
Oru: riigilt 1 450, vallalt 2 300
Risti: riigilt: 1 400, vallalt 1 900
Noarootsi: riigilt 1 400, vallalt 3 600
Martna: riigilt 960, vallalt 960
Nõva: riigilt 640, vallalt 685
Vormsi: riigilt 628, vallalt 2 600
Kullamaa: riigilt 1 900, vallalt 3 070
Perioodika jaoks riik raha ei eralda, vallad eraldasid selleks 2011. aastal 800–2200 eurot.
Allikas: kohalikud omavalitsused.
Lääne maakonna keskraamatukogu laenutuste edetabel
14. oktoober — 14. november 2011
1. Justin Petrone „Minu Eesti. 2. osa”
2. Mae Lender „Eleanor”
3. Justin Petrone „Minu Eesti. 1. osa”
4. Manona Paris „Minu Moskva”
5. Erik Tohvri „Naabrid”
6. Ira Lember „Sügiscapriccio”
7. Helju Pets „Õnneõiteta sirelid”
8. Aino Pervik „Kunksmoor ja kapten Trumm”
9. Ketlin Priilinn „Evelini lood”
10. Heinz Valk „Lugu poisist, keda kallistas ilus pastoriproua”
1. jaanuar — 14. november 2011
1. Justin Petrone „Minu Eesti. 1. osa”
2. Lea Arme „Ma olen elanud”
3. Justin Petrone „Minu Eesti. 2. osa”
4. Helju Pets „Õnneõiteta sirelid”
5. Sofi Oksanen „Puhastus”
6. Erik Tohvri „Naabrid”
7. Helju Pets „Ussikuninganna Egle”
8. Jaan Martinson „Kristina”
9. Elizabeth Gilbert „Söö, palveta, armasta”
10. Erik Tohvri „Laenatud rõõmud”
1. jaanuar 2010 — 14. november 2011
1. Sofi Oksanen „Puhastus”
2. Justin Petrone „Minu Eesti. 1. osa”
3. Mihkel Raud „Musta pori näkku”
4. Mihkel Raud „Sinine on sinu taevas”
5. Rait Avestik „Urmas Kibuspuu 31 aastat”
6. Maire Aunaste „Mitte ainult meestest”
7. Kaia–Kaire Hunt „Minu Nepaal”
8. Helen Eelrand „Anne Veesaar: elus, see on kõige tähtsam”
9. Evelin Kivimaa „Arvo Kukumägi. Alasti elu”
10. Erik Tohvri „Kodutute küla. Neljas raamat”
Allikas: Lääne maakonna keskraamatukogu
