Haapsalu läheb Ridalale seitsmendat korda kosja

Haapsalu linnavolikogu arutab tuleval reedel, kas teha Ridala vallale ühinemisettepanek. See on linnal 1997. aastast seitsmes katse Ridalaga ühineda.

Haapsalu volikogu esimehe Jaanus Karilaidi sõnul oli ühinemisettepanek ajendatud õiguskantsleri ja riigikontrolöri avaldustest ning keskvalitsuse käitumisest, kes ei kavatsegi tegelda omavalitsuste tulubaasi tugevdamisega.

„Linnad elavad kuidagi ära ja elab ka Ridala,” ütles Karilaid. „Küsimus on, kas leppida või üritada vastuvoolu ujuda.”

Ühinemisettepaneku arutelu poolt oli linnavolikogu juhatus täies koosseisus. Kaasatud on ka volikogu opositsioonis oleva IRLi liige Andres Ammas

Karilaid toonitas, et Haapsalu ei taha Ridalat alla neelata ja ühinemine ei tähenda identiteedi kaotamist. Ta tõi positiivseks näiteks Rapla linna ja valla ühinemise.

Linnapea Urmas Suklese arvates on valdkondi, kus Ridala valla elanikel läheks ühinenud omavalitsuses paremini:  näiteks hariduses ja huvikoolides. „Mingi positiivse tulemi annab minu arvates suurem haldusüksus ja selles tahaksimegi selgusele jõuda suhteliselt kiiresti,” ütles Sukles. „Miks mitte minna 2013. aastal valimistele juba ühe suure vallana.”
 

Ridala on esialgu ettevaatlik

„Minu seisukoht on juba 90. aastate keskpaigast, et tuleks kellegagi ühineda,” ütles Ridala volikogu esimees Olev Peetris. „Kuulame ära, mida linnaisadel on öelda, ja tuleme infoga oma volikogu ette.”

Ridala vallavanem Toomas Schmidt ütles, et kui ühinemisettepanek tehakse, on mõistlik jätta emotsioonid kõrvale ja küsimust tõsiselt kaaluda.

Esimene asi, mis vallavanema kõhklema pani, oli erinev laenukoormus: „Peaksime hakkama kolm korda suurema valla laenu tagasi maksma.” 

Ridala laenukoormus on ligi 18% eelarvest, linnal ligi 58%. Ridalal on laenu 400 000 eurot, mis teeb elaniku kohta 118 eurot. Haapsalul on laenu  elaniku kohta 447 eurot. Et vald jõuaks linnaga ühele pulgale, peaks ta laenama veel 1,123 miljonit eurot — ligi kolm korda nii palju kui praegu.

„Kui Ridala saab oma rahaga suhteliselt hästi hakkama, siis otsest valu meil [ühineda] ei ole,” ütles Schmidt. „Aga võib mõelda.”

„Haapsalu laenukoormus on hea demagoogiline argument neile, kes kardavad muutusi ja tahavad status quo säilimist,” pareeris Karilaid.

Schmidt lisas, et Ridala volikogu on ühinemise teemat korduvalt tõstatanud, aga siis on vaadatud Oru ja Taebla poole.

„Täna oleme pruudi rollis, ootame, kes ettepaneku teeb,” ütles Schmidt. „Võiksime ise olla aktiivsem pool.”

Volikogu ei ole siiani pooldanud ei linna ega teiste valdadega ühinemist.
 

Kahe omavalitsuse juhid kohtuvad kolmapäeval

Nii Karilaid kui ka Schmidt kasutasid ühe argumendina Geomedia hiljutist uuringut, mis järjestas omavalitsused võimekuse põhjal. Seal oli Haapsalu 226 omavalitsuse seas 25. ja Ridala 131. Mõlemad tõlgendasid uuringut enda kasuks. „Geomedia uuring näitas, et just Haapsalu peab Läänemaal kõige vähem oma tuleviku pärast muretsema,” ütles Karilaid. „Aga et saada veel paremat elukeskkonda, on vaja sünergiat ja ühist planeerimist.”

Schmidt seevastu leidis, et edetabeli järgi peaks initsiatiiv tulema nõrgemalt poolelt ehk Ridalast, aga seda ei ole.

„Pakkumuse üle rõõmu esialgu ei tunne, aga see ei ole tunnete mäng. Selle üle peavad inimesed otsustama,” ütles Schmidt. Linnajuhid on kutsunud Ridala vallavanema ja volikogu esimehe tuleval kolmapäeval  ühinemise teemal mõtteid vahetama. Nii Peetris kui ka Schmidt on kutse vastu võtnud.

Karilaid pidas sedagi heaks, kui tekiks diskussioon kahe omavalitsuse vahel. Et oleks  lihtsam otsustada, võiks tellida sõltumatu uuringu, nägemaks, kuidas ühinemine inimeste heaolule mõjub, lisas ta.