Järgmise aasta riigieelarve jõudis Riigikogusse. Nagu alati, on see aasta tähtsaim ja palju diskussioone sünnitav eelnõu. Sel lihtsal põhjusel, et vajadused on alati suuremad kui võimalused ja see vastuolu ei muutu eales.
Peab kohe ütlema, et maailma majanduse kliima pole viimasel aastakümnel eelarvet menetledes kunagi olnud nii turbulentne ja määramatu nagu seekord. Kui väga me ka tahame, närvesöövad teated riikide finantsprobleemidest ei paista vaibuvat. Eelarve koostamisel on arvestatud viimastel kuudel muutunud hinnangutega maailmamajanduse perspektiivide kohta. Ka eelarve menetlemisel jälgitakse toimuvat ja tehakse vajadusel täiendavaid otsuseid. Egas eelarve, mida peaks hiljem kärpima, ei rahuldaks kedagi.
Järgmise aasta eelarve tuludeks on planeeritud 6,1 miljardit eurot ja kuludeks 6,57 miljardit eurot. Võrreldes 2011. aastaga kasvavad kulud 11 protsenti ehk 652,7 miljonit eurot. Ligi üks kolmandik eelarve kasvust on tingitud heitmekvootide müügist tehtavatest investeeringutest.
Lisaks mõjutab eelarve suurenemist riigipoolsete maksete täielik taastamine kohustuslikku kogumispensionifondi, kaitsekulude tõus, Eesti Haigekassa ravikindlustuskuludeks ja riiklikuks pensionikindlustuseks planeeritud vahendite kasv ning välisvahendite suurem kasutuselevõtmine.
Tuludest 76,4 protsenti moodustavad maksulised tulud ning 23,6 protsenti mittemaksulised tulud. Võrreldes 2011. aastaga on oodata maksuliste tulude suurenemist ning mittemaksuliste tulude vähenemist. Maksukoormus tervikuna siiski ei kasva, vaid jääb eelmise aasta tasemele. Valitsuse eesmärk on mõõdukas maksukoormus, mis jätaks erainvestorite käsutusse piisavalt raha.
Riigikaitse ja teed
Jätkuvalt suunab riik raha kõige enam sotsiaalsele kaitsele (33 protsenti eelarve kuludest), majandusele (16 protsenti), tervishoiule (13 protsenti) ja haridusele (12 protsenti). Riigi tegevuskulud suurenevad vaid seadustest, rahvusvahelistest kokkulepetest ning võetud kohustuste katmisest tulenevalt 9,5 protsendi võrra. Sellega oleme me riigi tegevuskuludega 2008. aasta taseme lähedal. Kaitsekulud kasvavad liitlastele lubatud kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Sisejulgeolekus panustab riik õnnetussurmade vähendamisele läbi ennetustöö.
Valitsusliidu tegevuse eesmärk on parandada ühendusteid kõikjal Eestis. Riigimaanteede täiendav hoolduskulude kasv 10,3 mln eurot. Suurimad teeobjektid: Aruvalla-Kose teelõik 26,4 miljonit; Pärnu ümbersõidu ehitamine 17,3 miljonit; Tallinna ringtee Väo-Saue teelõigu ehitus 15,3 miljonit; Tallinn-Narva maantee Valgejõe-Rõmeda teelõigu ehitus 11,44 miljonit; Tartu läänepoolne ümbersõidu ehitamine 11,2 miljonit; sildade renoveerimine 6,4 miljonit; Väo-Maardu teelõigu ehitus 6,4 miljonit; Rõmeda-Haljala teelõigu ehitus 5,75 miljonit. Lisaks valmib 71,5 km kergliiklusteid üle Eesti.
Pensionid kasvavad
Võrreldes eelmise aastaga kasvavad avaliku sektori investeeringud 28 protsenti 1,25 miljardi euroni. Kasvust valdava osa moodustavad heitmekvoodi müügist saadud vahendid, mille arvel soojustatakse avaliku sektori kasutuses olevaid hooneid. See tegevus võimaldab tulevikus oluliselt säästa küttekuludelt. Tulevikus ootame, et eraettevõtted hakkavad majandusse tervikuna enam investeerima ja riigi osakaal selles väheneb.
Lisaks teise pensionisamba kuludele kasvavad järgmisel aastal taas riiklikud pensionid. Tuleva aasta 1. aprillist suurenevad pensionid 4,4% võrra. Pensionide väljamakseteks kulub täiendavalt 72 miljonit eurot (kokku ligi 1,36 miljardit eurot) ning keskmine vanaduspension kasvab kuus 13 euro võrra (305 eurolt 318 euroni, aastas 156 euro võrra). Sotsiaaltoetused kasvavad kokku ligi 9,2 miljonit eurot. Haiglavõrgu arendamiseks suunatakse 25 miljonit eurot.
Eesti keskkonna hoidmiseks ja parandamiseks investeerib riik järgmisel aastal üle 400 miljoni euro. Ka järgmisel aastal jätkatakse investeeringuid ning 2013. aasta lõpuks on paljudes väikeasulates olemas kvaliteetne joogivesi ja võimalus liituda tänapäevase kanalisatsiooniga.
Uue põlvkonna elektroonilise side võrgu kasutuselevõtu meetme raames toetatakse 11 miljoni euroga interneti baasvõrgu rajamist, mille abil saab võimaluse kiireks internetiühenduseks enam kui 40 000 Eesti maapiirkonna elanikku.
Tõuseb toetus pühakodade renoveerimise programmile 100 000 euro võrra. Selle raames alustatakse Pöide kiriku restaureerimisega, millega päästetakse Eesti üks vanim sakraalehitis. Laiaulatuslikud renoveerimistööd jätkuvad ka Kuressaare Laurentiuse ja Tartu Pauluse kirikutes.
Eelarve esimene lugemine Riigikogus algab 19. oktoobril.
Urve Tiidus,
Riigikogu rahanduskomisjoni liige (Reformierakond)
Käige kuupeale oravad ja isamaad, olete seda riiki juba nii hullusti renoveerinud ja ümber ehitanud, et rahvas küüditab ise ennast võõrsile! Teie andekus ajab juba kõrvadest välja!
kas Tiidus pole siis kuulnud? Ansip võttis juba eelarve vastu. Vaid kummitempel paberil puudu. Aga see on vaid formaalsus.
Ajalugu pole õpetaja , vaid on järelevaataja – kubjas , ta ei õpeta midagi , vaid karistab valusalt õppetundide mitteteadmise eest . Ajaloolisi õppetunde mitte teades , kasutades võõrsõnu , sõnalaene , kujutab see endast surmaohtu rahvuslikule mõttemaailmale , mõtlemise süsteemile . On teada , et kasutades vaenlase kõnet , on end aegsasti kaotusele määrata Juurutades eesti keelde massiliselt eesti inimesele käsitamatuid mõisteid , on kosmopolismi , liberalismi kummardajad sisuliselt tekitanud rahvuslikule mõtlemise traditsioonile varjamatu pressingu , mis edukalt kaost toodab . Nagu kirjutas 1928.a. vürst Sergei Volkonski : „ Välismaine sõna pole mitte ainult seepärast halb , et risustab… Loe rohkem »