Jaani kirikus lõppes kolm aastat kestnud remont

Haapsalu Jaani kiriku fassaadi remont algas novembris 2008 ja lõppes mullu. Selle sisse jäi ka hulk muid töid, sh välisukse ja akende kordategemine. Kõik kokku läks maksma 1,5 mln kr ehk 96 000 eurot.

Et üks töö tingis teise, kandus töö kiriku sisemusse. Eesmärk oli avada kirik taas kohalikele ja turistidele.

„Kunsti ja vaatamisväärsuste poolest on Jaani kirik hoopis teisest klassist kui toomkirik," ütles koguduse õpetaja Tiit Salumäe. „Ainuüksi kivialtar, kantsel ja vanad hauakivid on suur haruldus."

Sisetööde aluseks oli Illar Kannelmäe projekt, töö üle tegi järelevalvet Tõnis Padu. 2010 korrastati ajaloolised hauaplaadid ja kooriruumi põrand. Kirikusse toodi sisse kaugküte. Hooldusremondi sai orel, aga orelimeister Toomas Mäeväli käis pilli timmimas veel sel neljapäevalgi.

Jaani kirikus on Läänemaa suurim orel, ehitatud 1933. Orelimeister Gutdorf kasutas selleks mitme oreli vilestikku, eriti väärtuslikud on Jaani oreli flöödiregistrid.

„Ta ei ole kontsertorel, aga igati kasutatav," lisas Salumäe.

Tänavune suurim töö oli paeplaatidest põranda tegemine.

Jaani kiriku kasutamine vajus tagaplaanile pärast toomkiriku kasutusele võtmist 1990.

Sisetöid jätkub veel aastateks

„Kirik ei saa kunagi valmis, ei peagi saama," vastas Salumäe küsimusele, kas nüüd on hädapärasemad tööd tehtud.

Tõnis Padu sõnul on kõige halvemas seisukorras torn, mis on ohtlikuks kuulutatud juba kümmekond aastat tagasi.

Eelmine suur remont oli Jaani kirikus 1970. aastate lõpus, kui selgus, et lagi ei kanna ja kiriku müürid hakkavad laiali vajuma. Kui praegune remont käis eraannetuste, kultuurkapitali, koguduse, linna ja riigi raha toel, siis toona, defitsiidi ja limiitide ajal 1977 alanud kapitaalne remont oli puhtalt koguduse õlul. Siis sai kirik uue raudbetoonist lae ja katuse.

Kirik avab uusi võimalusi

Pärast remonti on Jaani kirikus igal reedel kl 9 hommikupalvus, uksed on kõigile valla.

Suvel proovib kogudus leida võimaluse, et mõne tunni päevas oleksid kiriku uksed avatud. Küsimus on rahas, sest sellega kaasneb tööjõukulu. Kirik jääb muuseumi kvartalisse ja seda läbib päris suur turistide vool, kes sooviksid kirikusse sisse astuda.

Et toomkirikut kütab linn talvel nii vähe kui võimalik, võiks aasta esimestel kuudel pidada jumalateenistusi Jaani kirikus, mis on väiksema küttekuluga, arvas Salumäe.

Erinevalt toomkirikust kuulub Jaani kirik Haapsalu Püha Johannese kogudusele.

Remondiks kulus umbes kaks miljonit krooni ehk peaaegu 130 000 eurot. Selle sees on ettevõtja Sulev Saarevälja annetus 300 000 krooni, korjanduskarpi kiriku remondi heaks pandud raha, linna, kultuurkapitali, riigi ja muinsuskaitse raha. Tööd on aga tehtud hulga rohkem, kui see summa lubanuks, ütles Salumäe.

Põhiehitaja oli Resteh, metallitöö tegi Metaller. Parila Klaas renoveeris uksed–aknad, küsides selle eest kahjumi piiril tasu. Värviga toetasid Sadolin ja Epp Maria Kokamägi, abistajaid ja toetajaid oli teisigi.