Avakülg » Uudised » Virtsu kalasadam laieneb mere arvel

Virtsu kalasadam laieneb mere arvel

Margus Medell Suursaadikud Läänemaal 206Margus Medell. Foto: Urmas Lauri

Hanila volikogu võttis vastu detailplaneeringu, mille alusel saab rajada Virtsu kalasadamasse uue juurdepääsutee ja kaluritele mõeldud hooneid ning arendada naabruses asuvat linnust.

Detailplaneeringu esmane eesmärk on Hanila vallavanema Arno Peksari sõnul uue juurdepääsutee loomine kalasadama juurde.

„Siis oleks [sadamasse] pääsemine väga lihtne. Lähed bensiinijaama juurest ja oledki kohe sadamas,” ütles Peksar. Praegu tuleb Virtsut läbivalt peateelt sinna pääsemiseks sõita parajalt pika ringiga. Veel on planeering vajalik, et taotleda munitsipaalomandisse hiljuti merelt kätte võidetud maad. Planeeringusse on sisse kirjutatud ka Virtsu vasallilinnuse kui turismiobjekti arendamist puudutav.

Uus tee

Uus juurdepääsutee rajatakse Alexela bensiinijaama ja aknatehase krundi vahele. Peksari sõnul on vald saanud nõusoleku, et tee kulgeks mööda bensiinijaama krundi serva. Vallavanem pakkus, et tõenäoliselt ei jõuta uue juurdepääsutee ehitamisega siiski alustada enne 2016. aastat.

Kalasadama juures on ala, mis oli varem regulaarselt üle ujutatud, kuid mõne aasta eest ladustati sinna pinnast ja ala on muutunud kasutuskõlblikuks paigaks. „See on värske riigimaa,” ütles Peksar selle kohta, kellele ala praegu kuulub. Nüüd loodab vald seda munitsipaliseerida. Kunagi võiks alale tulla uus paadikuur ja olmehoone, mida saaksid peale kalurite kasutada ka sadama läheduses asuva Virtsu vasallilinnuse külastajad. „See on kaugem tulevik,” lausus Peksar selle kohta, millal neid hooneid rajada võiks.

MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Seltsi tegevjuhi Margus Medelli sõnul kasutab Virtsu kalasadamat paarkümmend kalurit. „Näiteks 2013 oli seal 18 kalurit ja 2012 kasutas seda 17 kalurit. Seda on suhteliselt palju,” ütles Medell.

Virtsu sadamas käib ka kala lossimine. Mullu lossiti seal eri kalaliike kokku umbes 125 tonni.

„Küsimus on selles, et praegused paadikuurid kuuluvad kolmele kalurifirmale. Kes nende firmade liige pole, neil paadikuuri [kasutada] pole,” lausus Peksar. Samuti on tema sõnul Virtsu elanike poolt välja käidud mõte, et peale kalanduse võiks arendada purjetamist ja ka selleks on vaja katusealust, kus hoida paate ja muud varustust.

Kohalik ajaloomälestis

Planeering lubab rajada sadama naabruses asuva Virtsu linnuse juurde uue kaldakindlustuse koos kõnniteega.
Virtsu arenguseltsist välja kasvanud ja linnuse küsimustele keskenduva MTÜ Vanalinn eestvedaja Marko Toming arvas, et kaldakindlustuse ja kõnnitee rajamine on oluline, sest nii oleks tagatud parem juurdepääs linnusele ja ka selle lähiümbrus oleks kenam kui praegu. Millal see teoks võiks saada, on Tominga sõnul praegu väga raske öelda. „Arvan, et lähiaastatel seda ei juhtu,” nentis ta. „Eks see rahaline pool on praegu põhitakistus.”

Väiksemaid töid plaanivad MTÜ Vanalinn ja Virtsu arenguselts aga teha ka tänavu. „Selle aasta plaan on edasi konserveerida linnuse edelatorni. Sellega sai alustatud eelmisel aastal. Muinsuskaitse ja kohalikud annetajad andsid selleks siis raha. Tahaks jätkata ja torni umbes 1,5 meetrit kõrgemaks laduda,” selgitas Toming.

Veel on plaanis teha üldisemaid heakorratöid ja võimaluse korral paigaldada ehk ka linnust tutvustavaid infotahvleid. Aktiivsemalt on Virtsu inimesed oma linnust korrastanud eelmise aasta suvest. „Enne seda on tehtud natuke talgutöid – võsa võetud ja kulu koristatud, aga suurem tegevus algas eelmisel aastal,” ütles Toming.


Virtsu vasallilinnus

Virtsu linnus on ehitatud 1430. aastatel ning hävis sõjategevuses 1534. aastal. Pärast hävimist keelati linnuse taastamine ning seda kasutati elamu ja majandushoonena kuni Põhjasõjani ehk umbes 150 aastat. Praeguseks on linnus seisnud 300 aastat varemeis.

Linnuse algsest ehitusmahust on säilinud umbes 30 protsenti. Virtsu linnuse varemed võeti riikliku kaitse alla nõukogude ajal ja on suures osas läbi uuritud aastatel 1976–1977. Pärast väljakaevamisi ei ole välja kaevatud ehitusosi konserveeritud ning see on põhjustanud ulatuslikke varinguid, kahjustades oluliselt linnuse viimaseid originaalmüüre.

Allikas: detailplaneeringu seletuskiri


Kommenteeri

Viimased uudised

css.php

© 2017 Lääne Elu. All Rights Reserved.