14. detsembril toimus Läänemaa ühisgümnaasiumis üle-eestilise geograafiaolümpiaadi maakonnavoor. Olümpiaadist võttis osa 40 õpilast, sh 32 põhikooliõpilast ja 8 gümnasisti. Oma õpilased saatsid olümpiaadile 9 kooli geograafiaõpetajad. Esindatud olid Haapsalu põhikool (13 õpilast), Lihula gümnaasium (9), Ridala põhikool (4), Virtsu kool (4), Palivere põhikool (2), Läänemaa ühisgümnaasium (2), Noarootsi gümnaasium (2), Taebla gümnaasium (2) ja Oru kool (2).
Olümpiaadi küsimused on tavapärasest kontrolltööst keerukamad: lahendused eeldavad leidlikkust, nupukust, taibukust, graafikute-diagrammide analüüsi- ja sünteesivõimet, oskust probleeme lahendada. Vajalik on kursisolek päevakajaliste sündmustega nii Eestis kui ka maailmas, lugemus ning lai silmaring. Põhikooliastmes on oluline atlase kasutamise oskus – küsimuste vastused on võimalik tuletada erinevaid teemakaarte kasutades.
Gümnaasiumiastmes toimub juba mitmendat aastat esmalt kaheosaline arvutivoor, kus õpilased peavad õige lahenduse leidmiseks orienteeruma erinevates andmebaasides. Kirjaliku testi lahendamisel gümnasistid atlast kasutada ei saa.
Kuna geograafia on tervikuna kompleksne õppeaine, siis eeldavad küsimused ka näiteks füüsika-, keemia-, matemaatika- ja ajalooalaseid teadmisi ning nende rakendamist konkreetses olukorras. Olümpiaaditööd on koostatud Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi spetsialistide poolt ning need on kogu Eestis ühesugused. Maksimaalselt oli igas vanuseastmes võimalik koguda 60 punkti. Ilmselt oli õpilastele kõige keerukam 9. klassi olümpiaaditöö.
Esikolmikusse jõudnute tulemused:
7. klass
I Ketlin Õunap 42,5 p (Haapsalu PK, R. Tuisk)
II Svea Stahlman 39 p (Lihula G, S. Viita)
III–IV Karolin Kängsepp 36 p (Palivere PK, M. Ülevaino)
Ants Lobjakas 36 p (Haapsalu PK, R. Tuisk)
8. klass
I Andres Pärnpuu 48,5 p (Haapsalu PK, R. Tuisk)
II Piia Tomingas 46,5 p (Haapsalu PK, R. Tuisk)
III Kertu Kiivit 42 p (Haapsalu PK, R. Tuisk)
9. klass
I Teet Saar 48,5 p (Haapsalu PK, R. Tuisk)
II Ketlin Valgenberg 32,5 p (Haapsalu PK, R. Tuisk)
III–IV Karin Veide 28 p (Haapsalu PK, R. Tuisk)
III–IV Anna Elisabeth Lõuna 28 p (Haapsalu PK, R. Tuisk)
Gümnaasium
I Marius Saak 37,5 p (LÜG, I Raudkivi)
II Heini Heinlaid 35 p (Lihula G, S. Viita)
III Joonas Kaskmäe 26,5 p (Lihula G, S. Viita)
Kõigi nimetatud õpilaste tööd saadetakse Tartusse olümpiaadi korralduskomisjonile, kus need veel kord üle vaadatakse ning absoluutarvestuse põhjal selgitatakse olümpiaadi lõppvooru kutsutavad õpilased: põhikooli igas vanuseastmes kuni 25, gümnaasiumiastmes kuni 35 õpilast. Lõppvoor toimub sel aastal Võrus.
Reet Tuisk
Igati kiiduväärt tulemus, nagu alati. Aga mille nimel? Kas ainult selleks, et nimi figureeriks aastast aastasse? Või on sellel ettevõtmisel õpilaste tuleviku seisukohast ka mingi muu perspektiiv peale selle, et “toodame” 30 eluaastaks eluvõõraid ning läbipõlenud roboteid-kõvakettaid? Eesti koolisüsteem ei toeta kahjuks andekaid õpilasi. Olümpiaadid ei ole Eestis jätkusuutlikud, kuna juba põhimõtteliselt seatakse õpilasi omamoodi valiku ette – kas õppida koolitükke või pühenduda oma lemmikõppeainele. Mõlemat korraga teha ei saa, kuna kõik, kes osalevad, ei ole Hunt Kriimsilmad. Nõudmised on lihtsalt nõnda karmid. Aga koolis käiakse ju eelkõige selleks, et lõputunnistus saada. Teadmised tulevad sellega kaasa – või ei tule.