Haapsalu pitsikeskuses eksponeerivad oma käsitööd pealkirja all „Meie Pilled” Haapsalu käsitööseltsi liikmed Pille Källe ja Pille Schneider.
„Naised nagu kombainid. Kui pähe võtavad, siis ära teevad,” ütles Haapsalu käsitööseltsi juht Mirje Sims.
Näitus on mitmekesine: „Küll kotid, küll rahvariided, küll kindad,” loetles Haapsalu käsitööseltsi liige Viive Palmiste.
Näitusel on pitsiline ristimiskleit, linaseid kleite Haapsalu pitsi detailidega, suuri ja pisemaid kudumeid, kõlavöid, savitööd, töömahukas hardangeri tehnikas laudlina, kootud seelikuid, vitstest punutud korve, Haapsalu salle.
Tähelepanuväärsed on pitsiline vihmavari, mis peab ka vett, ja kootud supelpüksid.
„Eelkõige pitsimeistrid nad ongi,” märkis Mirje Sims.
Pille Källe on sündinud ja kasvanud Rapla lähistel. Vanaema kudus, ema õmbles ja kudus. „Minul selle tagajärjel mingit käsitööhuvi ei tekkinud. Minu lemmikõppeainete top-kümnesse käsitöö koolis kindlasti ei kuulunud,” ütles Källe.
Käsitööd hakkas Källe armastama pärast kõrgkooli Haapsalus, mõjutas tutvus Haapsalu käsitööõpetaja Siir Reimanniga. Haapsalu salli proovis Källe kududa tütarde kõrvalt, kui nood jõudsid sallikudumisikka ja nüüd läheb tal kaheksas salliaasta.
Källe on õppinud Haapsalu kutsehariduskeskuses tekstiilitööd ja tal on käsitöömeistri kutsetunnistus.
Pille Källe on öelnud, et talle meeldib kudumine ja merelõhn, ei meeldi koiliblikad.
Pille Schneider on sündinud, kasvanud ja kogu elu elanud Läänemaal. Käsitööd tegi ta varem rohkem lastele, kes käisid ema kootud kampsunites, sallides, sokkides ja käpikutes. Viis aastat tagasi liitus Schneider Haapsalu käsitööseltsiga. Esimese Haapsalu salli kudus ta teeneka sallimeistri Aime Edasi käe all.
„Nüüd olen täiesti armunud pitsi võlumaailma,” ütles Pille Schneider.
Näitus „Meie Pilled” on avatud mai lõpuni.
Fotod: Arvo Tarmula
