Tunne Kelam: Euroopa Komisjon on justkui Euroopa valitsus

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Euroopa pole kusagil “seal” kaugel ning Euroopa Liit ei ole mingi kauge välissuhtluse mõõde. See on meie koduklubi, osa meie kohaliku elu kujundamisest ning Euroopa asub Eestis samavõrra kui ta asub Brüsselis.

Sama lugu on ka Euroopa institutsioonidega, mille sageli pikkade ja keeruliste nimede taga peitub enamasti tegelikult sisukas ja meile vajalik organisatsioon. Olen 10 aastat töötanud Euroopa Parlamendis ning minu kogemuse põhjal ei ole see põrmugi sisutühi jututuba või pensionile minekuks valmistuvate poliitikute kogum. Pigem vastupidi – selle maailma suurima demokraatliku parlamendi liikmed ei tõtta mitte pensionile, vaid kutsutakse sageli oma riikide valitsusse või kõrgetesse esindusametitesse.

Venemaa agressioonist põhjustatud terava rahvusvahelise kriisi jätkudes on eriti oluline, et EL käituks kindlameelselt ja ühtselt kõigi liikmesriikide ning meie lähinaabruse kaitsel. Just EP on paik, kus on võimalik algatada solidaarsusaktsioone ja -otsuseid ning nende kaudu kõige tugevamini mõjutada liikmesriikide seisukohti. Venemaaga võrreldes on iga liikmesriik väike, kuid EL tervikuna juba selline jõud, millega peab arvestama.

Eesti liikmeksoleku perioodil on europarlamendi volitused muidugi ka oluliselt kasvanud. Euroopa Parlament otsustab võrdselt seadusloome ning EL eelarve üle ja määrab ametisse Euroopa Komisjoni. Kui Euroopa Parlamenti võib võrrelda meie Riigikoguga, siis Euroopa Komisjon on justkui Euroopa valitsus.

Üks huvitav erinevus on riigikogu ja EP vahel siiski. Euroopa Parlamendis ei jagune liikmed koalitsiooniks ning opositsiooniks, samamoodi nagu Euroopa Komisjon on neutraalne ning kohustatud seisma EL kui terviku huvide eest. Seetõttu orienteerub EP esmajoones koostööle ja kompromisside otsimisele.

Ükski poliitiline fraktsioon ega partei ei domineeri absoluutselt, seda ei saa teha isegi suurima liikmesriigi delegatsioon. Peamisteks tooniandjateks on siiski olnud kahe suurima poliitilise perekonna fraktsioonid: konservatiivne Euroopa Rahvapartei, kuhu kuulub ka IRL ning sotsialistid. IRLiga samasse fraktsiooni kuulub iga kolmas saadik ning sotsialistide hulka kuulub veerand parlamendi liikmeist. Ülejäänud jõudude – sealhulgas liberaalide, kuhu kuuluvad Eestist nii Reformi- kui Keskerakond – kõrval on need kaks europarlamendi raskekaallased.

Miks see oluline on? Meil on kasulik teada, et Eesti esindaja püüdluste ja rahvuslike eesmärkide väljund kehastub fraktsiooni toetuses. Üksiksaadiku roll Euroopa Parlamendis on tühine, olgu ta kodumaal saanud nii palju hääli kui tahes. Selleks, et midagi läbi viia, peab olema seljataga tugev poliitiline jõud. Mida suurem fraktsioon, seda enam on võimalik saavutada.

Tasub meenutada, et mais 2007, vahetult pärast aprillimässu Eestis, õnnestus mul saavutada EP täiskogus erakorraline Eesti teemaline arutelu, mis päädis tugeva, meid toetava resolutsiooni vastuvõtmisega. See sai võimalikuks põhiliselt seetõttu, et mul oli meie suures fraktsioonis lai toetus: mind toetasid lisaks ERP grupi juht, Euroopa Parlamendi president ning parlamendi väliskomisjoni esimees, kes mõlemad pärinesid samast fraktsioonist. ERP surus oma kaaluga Eesti küsimuse ka parlamendi päevakorda.

Sageli küsitakse minult, kui suur peaks olema EP roll meie ühise elu korraldamisel. Ma olen veendunud, et EL ei saa ega peagi enda peale võtma kõiki mõeldavaid kohustusi. Minu arvates peab EL olema suur suurtes asjades ning väike väikestes. Kahjuks pole me veel piisavalt suured suurtes tegevustes, nagu ühtne energia – või julgeolekupoliitika, mis on Eesti turvalisuse huvides. Senine saamatus Venemaa agressiooni ohjeldamisel on selle kurvaks näiteks.

Samas peab EL olema väike ning tagasihoidlik kohalikku tasandisse sekkumisel. Pooldan siin lähimuspõhimõtte selget rakendamist – mida on võimalik teha koha peal, see peab jääma ka kohalike võimude otsustada. EL-l on vaja dereguleerida – lihtsustada ja muuta kasutajasõbralikumaks oma reeglid ning normid, et need paindlikumalt arvestaksid eri maade tingimusi.

Aga Eesti saadikutel on Brüsselis täita ka teine oluline roll – olla oma kodumaa saadikuteks, meie riiki tutvustada ja võita meile sõpru. Mida mõjukamaid, seda parem. Eesti pole iial piisavalt hästi tuntud, meie tutvustamise vajadus ei lõpe kunagi. Euroopa Parlament on selleks parim võimalik paik.

Eesti tuntus Euroopas ning maailmas on meie julgeoleku kindlustamise peamisi vahendeid. Lepingud lepinguiks, kuid kriitilisel hetkel muutub paljude otsustetegijate jaoks määravaks see, kui hästi abivajajat tuntakse ning kui positiivne kuvand on temast tekkinud. Eestile on elutähtis, et toetus meile tuleks viivitamatult ja täie rauaga, mitte kõheldes, poolikult või tingimisi. Seda vajadust tunnetavad ilmselt kõik eestlased viimastel nädalatel üha teravamalt.

Tunne Kelam
Euroopa Parlamendi liige, IRL

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
4 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Euro Essee
10 aastat tagasi

Samal teemal: Euroopa Parlament on justkui parlament mis seda aga tegelikult ei ole. Euroopa Komisjon on justkui Euroopa valitsus, sisuliselt seda aga ei ole. Tegemist on hoopis totalitaarse organiga mida sisuliselt ei saa valida, tagasi kutsuda, korrale kutsuda, mille otsused on sundtäitmiseks ja ülimuslikud kõigile liiduvabariikidele. Euroopa Komisjonile allub nn. Euroopa Parlament. Euroopa “Parlamendi” pädevusse ei kuulu Euroopa Komisjoni otsustes kahtlemine. Selle eest Brüsseli tööandja rahvasaadikule palka ei maksa. Tööandja (EU) ootab rahvasaadikutelt kas ühel häälel poolt olemist või 2/3 enamuse poolt olemist küsimustes mis on juba ära otsustatud. Ja 30 000 Brüsseli ametnikku juba teavad mis on meile, lihtsatele… Loe rohkem »

tiit
10 aastat tagasi

Endine pugeja kommunistlikusse parteisse,keda kunagi sinna vastu ei võetud,aga IRL kõlbavad kõik sellised küll .

Martti
10 aastat tagasi

Ma saan aru kuidas sa sinna tagasi ihkad(heale palgale) samas ei väsita meeldetuletama et Tunne oli see mees kes nõuka ajal kulutas partei koridore ja tahtis kommunistiks saada.ö

kiidulaul
10 aastat tagasi

tööandjale