2013. aastal said õpetajad Eestis keskmiselt 936 eurot palka. Kõrgeim oli palk Harjumaal — 982 eurot, madalaim Raplamaal — 830 eurot.
Läänemaa õpetajate 870 eurot oli tagantpoolt neljas Rapla–, Hiiu– ja Valgamaa ees.
Põhjus, miks said Läänemaa õpetajad mullu nii madalat palka, on lihtne — meil on õpilaste arvu kohta liiga palju õpetajaid.
Kui Eestis keskmiselt on ühe täiskohaga töötava õpetaja kohta 12 õpilast, siis Läänemaal on ühe täiskohaga töötava õpetaja kohta 8,76 õpilast — meil on pisikesi koole rohkem kui mujal.
Õpetajakohtade arvu kasvatavad põhikoolid ja gümnaasiumid. Kui väikeses algkoolis saab hakkama kas või ühe õpetajaga, kes annab kõik tunnid, siis väikeses põhikoolis ja väikeses gümnaasiumis ühe õpetajaga hakkama ei saa. Olgu põhikooli kolmandas astmes kolme klassi peale kokku kas või kolm–neli õpilast, eri aineid tuleb anda ikkagi eri ainete õpetajail.
Haridusministeeriumi kindel eesmärk on kiratsevat gümnaasiumivõrku kõvasti harvendada. Rahvast tühjaks jooksval Läänemaal paraku kipuvad kiratsema ka ministeeriumi soositud nn kodulähedased põhikoolid, kus napib õpilasi samamoodi, nagu napib neid gümnaasiumis.
Juba praegu maksab osa omavalitsusi oma põhikoolile peale, sest kolmandas kooliastmes napib lapsi. Valdade suurim kulu eelarves on nagunii haridus.
Musta stsenaariumi järgi seisab tõenäoliselt nii mõnigi omavalitsus varsti uue dilemma ees: kas pidada kodulähedast põhikooli või mitte.
See juba on ohtlik valik, kuigi enam mitte haridus–, vaid hoopis teine — regionaalministeeriumi valdkond. Kui kaob kool, lahkuvad ka viimasedki lastega pered piirkonnast.
