Mullu sai täiskoormusega õpetaja Läänemaal keskmiselt 870 eurot. Läänlastest vähem palka said vaid Valga–, Hiiu– ja Raplamaa õpetajad, kus keskmine palk oli vastavalt 860 eurot, 856 eurot ja 830 eurot.
Madala palga üks põhjusi on, et õpilaste ja õpetajate arv ei ole vastavuses — meil on vähe õpilasi ja palju õpetajaid.
Kui Eestis keskmiselt on ühe täiskohaga õpetaja kohta 12 õpilast, siis Läänemaal on täiskohaga õpetaja kohta 8,76 õpilast.
„Pisikesi koole on teie kandis rohkem kui mujal,” ütles haridusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant Asso Ladva.
Eesti kõrgeimat palka saavatest Harjumaa õpetajaist saavad läänlased 112 eurot vähem.
Maakonnas on õpetajate palgaerinevused suured. Kõrgeimat palka saavad Nõva õpetajad, kelle palk annab silmad ette isegi harjukatele.
Kui Harjumaal saavad õpetajad keskmiselt 982 eurot, siis Nõval 1015 eurot. Terves Eestis on kokku vaid 17 õpetajaile üle tuhande euro palka maksvat omavalitsust. Riik on Nõva vallale õpetajate palgaraha eraldanud veelgi rohkem — 1017 eurot õpetaja kohta. 2013. aasta lõpuks jäi Nõval reservi üle 3000 euro.
Nii kõrge on Nõval palk sellepärast, et oma kauguse tõttu teistest põhikoolidest on Nõva põhikoolil ainsa mandrikooline eristaatus.
Eristaatus tähendab seda, et riik eraldab õpetaja kohta rohkem raha kui mujal, et oleks võimalik põhikooli pidada.
Nõva kooli eristaatus kehtib tuleva õppeaasta lõpuni, mil lõpetab viimane kolmanda kooliastme klass. Praegu on Nõva 8.–9. klassis seitse õpilast, neist oma valla lapsi on üks, teised on õpilaskodu omad. Nõva kooli 7. klassis ei ole kedagi.
Mis saab Nõva põhikoolist pärast eristaatuse lõppemist, ei osanud vallavanem Deiw Rahumägi öelda: „Oleme küsinud, aga selgeid vastuseid ei ole.”
Mullusest palgast üle jäänud 3000 eurot kanti Rahumägi sõnul üle tänavusse palgafondi.
Üle 10 000 euro palka jäi üle Lihula vallas, kus õpetajad said palka 843 eurot. Riigi eraldis võimaldanuks maksta keskmiselt 854 eurot.
Lihula valla pearaamatupidaja Maire Pank ütles, et tema teada on kõik välja makstud: novembris said õpetajad laias laastus teise kuupalga juurde.
Aastalõpu raamatupidamise kanded on tegemata, sellepärast ei kajastu need ministeeriumi statistikas, selgitas Pank.
Läänemaa madalaimat palka said Kullamaa õpetajad — 777 eurot. Kullamaa oli ka üks kolmest Läänemaa vallast, kus riigi eraldisest ei jätkunud.
Riigi raha eest saanuks Kullamaal palka maksta 688 eurot, mis on alla riigi kehtestatud miinimumi. Kullamaal maksis vald 2013. aastal igale täiskoormusega töötavale õpetajale juurde 88 eurot.
„Rohkemaks pole raha,” sõnas vallavanem Jüri Ott.
Ott arvas lahedamaid aegu saabuvat ületuleval aastal, mil valla laenukoormus väheneb.
Mullu oli õpetaja palga miinimummäär 715 eurot. Martnas võimaldanuks riigi eraldis maksta 586, Vormsis 690 ja Kullamaal 688 eurot.
Martna valla otsus on põhikool igal juhul säilitada. Vald on õpetajatele palka ise juurde maksnud ja teeb seda ka tänavu. Mullu maksti koolipidamisele juurde üle 20 000 euro, tänavu tehakse seda sama palju.
Vormsil tuleb tänavu riigi eraldisest välja, juurde makstakse sellepärast, et palk oleks miinimummäärast suurem, et õpetajad saarel ametis püsiks.
Kui mullu oli Vormsi õpetaja keskmine palk 869 eurot, siis tänavu on see 880 eurot.
kirjutas ju ajakirjanik, kus see kiunuv õpetaja siin on?
tore, et omavalitsustel enda jaoks alati raha jätkub
on õpetajate kiunumine palga pärast. Ju see selle töö juures on kõige tähtsam. Mida peavad tegema nappide eurode saajad-madalapalgalised ? Kus või kellele karjuda? Vihale ajab õpetajate ahnus, rahast ei tohiks oleneda laste õpetamine. Ei saa selliseid kisajaid nimetada ,, maa soolaks,, Vabandan kui minu mõte kellelegi ei meeldinud.
hoolimata “kiunumisest” nad ju teevad oma tööd? Selle eest tahaks teada,mille eest toitlustusjuht oma palga saab? Miks näiteks õpetaja peab olema see,kes selle musta töö peab ära tegema ja keelama lastel võlgnevuste pärast sööma minemise. Las see kõrgelt makstud toitlustusjuht siis läheb ja keelab, astub kaks sammu ka kabinetist välja. Minu meelest peaks sellise õpetajate mõnitamise pärast aselinnapea tagasi astuma,ei ole mõeldav,et toitlustusjuhti hindame kõrgemalt kui õpetajat! Aga meil Haapsalus ongi prioriteedid paigast juba ammu nihkunud. Tekib tõesti küsimus,miks üldse siin linnas elada?!
on ju selge-siin riigis ei vaja keegi kompetentseid õpetajaid.Kel vähegi võimalust,võiks kindlasti parema töö välismaal leida,Seal osatakse harituid inimesi hinnata.Siin ei teeni õpetaja isegi normaalset pensioni endale…
Selle eest on meil kindlasti üks kõrgemalt tasustatud koolide toitlustusjuht! Ka linnapeade palgaaste ei jää teistele alla,kuigi elanikkond aina väheneb. Kõik on suhtumise küsimus.