Pindi Kinnisvara 2013. aasta turuanalüüsi järgi on Haapsalu üks viiest Eesti linnast, kus korterite hinnad aasta jooksul tõusu asemel langesid. Haapsalu maaklerid aga hinnalangust ei tunneta.
Võru, Põlva, Viljandi, Kuressaare ja Haapsalu on linnad, kus korteritehingute keskmine hind möödunud aastal langes — Haapsalus 3,5 protsenti.
Pindi Kinnisvara ülevaate järgi küsisid Haapsalu korteriomanikud mullu korteri ruutmeetri eest keskmiselt 600–700 eurot, tunamullu ja sellest varasemail aastail 700 euro kandis või rohkem.
Hinnad, millega Haapsalu korterid tegelikult maha müüdi, jäid mullu
400–500 euro kanti, 2012. ja 2011. aastal aga tõusid ka 600ni.
„Kui päris aus olla, siis hinnalangust küll ei ole tunda. Terve eelmine aasta oli aktiivne ja stabiilne,” tunnistas aga Aarete kinnisvarabüroo maakler Arne Simm.
Sama kinnitasid Pindi Kinnisvara Haapsalu büroo juht Annely Sermat ja Uus Maa Haapsalu kinnisvarabüroo juht Argo Veide.
„Pigem näeme igapäevaelus, et hinnad tõusevad veidi,” sõnas Sermat.
Tornmaja korterid võivad statistikat mõjutada
Miks statistika ja igapäevatöö erinevad, ei osanud Sermat pakkuda.
Veide spekuleeris, et põhjus võib peituda üksikute teistest kõvasti kallimate korterite hinna allalaskmises 2013. aastal — need on peamiselt
n–ö tornmaja ehk Posti 41a korterid.
Tornmaja korterite müügiga tegelev Arne Simm rääkis, et 2012. aasta lõpus tehtud jõulukampaania ajal lasti hinnad alla. Kohati isegi 1500eurose ruutmeetrihinna pealt 900 euro peale.
Uued hinnad sobisid ostjatele paremini, tehti mitu tehingut ja 2013. aastal nende hindadega jätkati.
„Lihtsalt panime hinnad koos omanikuga turuolukorrale vastavaks,” märkis Simm.
Tornmaja korterite hinnad mõjutavad küll Haapsalu korterihindade statistilist keskmist, kuid et tornmaja korterid mõjutaksid tegelikku turgu ehk seda, millist hinda teised omanikud oma tavaliste paneelmajakorterite eest küsivad, maaklerid ei usu.
„Mõni inimene kindlasti vaatab kinnisvaraportaalist: oo, seal on ruutmeetri hind näiteks 900 eurot, mul on sama ilus, aga tavalises paneelmajas — panen 700–800 eurot hinnaks. Enamikul on aga reaalne pilt Haapsalu turust selge,” selgitas Argo Veide.
Ruutmeetri korterit võiks saada 300 euro eest
Veide ja Sermati hinnangul jääb Haapsalus hästi saadud paneelmajakorteri ruutmeetrihind 300 euro ligi või sellest alla. See teeb keskmise kahetoalise korteri hinnaks vähem kui 15 000 eurot. Selliseid kortereid oodatakse ja need ostetakse kiiresti ära.
„Vähem kui 300 eurot ruutmeetri eest on renoveerimata korteri hind. 300 eurost üle võiks juba natuke tehtud olla, 500 euro juures saab juba väga hästi tehtud korteri,” lisas Veide.
Kõik maaklerid kinnitasid, et endiselt küsitakse palju puumajakortereid, kuid neid kas pole saada või on need ebamõistlikult kalli hinnaga.
„On ka naabriprobleem — puumajades elab tihtilugu vana aja seltskond,” lisas Veide ja tõi näite, et trepikoda vm ühisala on kehvas seisukorras ja naabreid koostöö põhimõtteliselt ei huvita.
Arne Simmi sõnul otsitakse puumajakortereid enamasti suvitamiseks — need asuvad mere ääres, on ahjuküttel ja neid on talvel odav ülal pidada, sest ei tule maksta tühjalt seisva korteri keskkütte eest.
Mõistliku hinnaga, mereäärses rajoonis ja probleemideta majas asuvad puumajakorterid lähevad väga kiiresti müügiks.
„Aga neid tehinguid on nii–nii vähe,” nentis Sermat.
Eramute puhul on ostjate soovunelm Sermati sõnul heas korras alla 80 000 euro maksev maja. „Ikka tuleb küll neid, aga sellise raha eest kohe rahul olla ei saa — sees saab elama hakata, aga tuleb vaikselt ise tegema hakata,” lisas ta.
Üürikorteri saab saja euro eest kuus
„Väga hästi toimib turg, korterid on kogu aeg täidetud. Samal päeval kolib eelmine üürnik välja, uus sisse,” kirjeldas Veide Haapsalu üüriturgu. Et turg oli 2013. aastal elav ja sama jätkub praegu, kinnitasid ka Sermat ja Simm.
„1–3toalise korteri eest 100–150 on kesktee, aga esmalt vaatame kommunaalide järgi. Arusaadav, et kui korteri üür on 200 ja kommunaalid on 250 eurot kuus, siis selle 450 euro eest ostaks üürnik hoopis laenuga korteri ja mõistlik on üüri alla lasta,” rääkis Veide.
Ka Simm ja Sermat nimetasid tavaliseks üüriks 100–150 eurot kuus.
Veide sõnul ei ole sellest tunduvalt kallim hind ka omanikule mõistlik, sest siis on raske leida stabiilset üürnikku, kes elaks korteris kauem kui paar kuud — kõik otsivad ju pidevalt odavamat–paremat.
„Püsivaid ja korrektse maksekäitumisega üürnikke on raske leida,” nentis ka Sermat.
Arne Simmi sõnul jäävad kallimad korterid lihtsalt seisma ja ootama.
Nii võibki kinnisvaraportaalidest jääda petlik mulje, nagu maksaks üürikorterid Haapsalus 200–400 eurot kuus või enamgi. Tegelikult ripuvad portaalides enamasti üleval „seisma jäänud” korterid.
Sermati sõnul on sellistel kohati isegi absurdse hinnaga üürikorteritel tihtilugu mujalt pärit omanikud, kes investeerivad siia, teevad korteri korda ja nad ei tea, mis on kohalik turuhind. „Kokkuvõttes võib juhtuda, et viivad turuhinna üles,” nentis ta.
„Kui vaadata, kes on maakler, siis tihtilugu keegi väljastpoolt Läänemaad,” sõnas ka Veide.
Suuremate Eesti linnade korteriomandite hinnamuutused 2013. aastal:
Jõgeva +26,3%
Rakvere +25,8%
Tallinn +22,8%
Rapla +20,6%
Jõhvi +16,4%
Tartu +15,2%
Narva +13,7%
Valga +12,7%
Kohtla–Järve +9,3%
Pärnu +9,1%
Paide +5,4%
Kuressaare –1,9%
Haapsalu –3,5%
Viljandi –5,5%
Põlva –7,6%
Võru –24,2%
Allikas: Pindi Kinnisvara
