Nõuanne: Sissemaksete suurendamine suurt pensionilisa ei anna

Tuhande euro suurust brutopalka teeniv 35aastane inimene, kes ühines II sambaga 2003. aastal ja suurendab nüüd makseid, hakkab 2043. aastal saama kuupensioni 25 eurot rohkem.

15. septembrini 2013 saavad II pensionisambaga liitunud soovi korral esitada avalduse, et suurendada oma palgast sissemakseid II sambasse aastatel 2014–2017. Fondivalitsejad teevad sel teemal aktiivselt reklaami, kuid arvutused näitavad, et maksete suurendamisest saadav pensionilisa ei ole eriti suur.

Tarbijaveebis minuraha.ee on II samba maksete ajutise suurendamise mõju kalkulaator, mis aitab konkreetse inimese andmete põhjal arvutada sissemaksete suurendamise mõju tema tulevase pensioni suurusele.

Selleks tuleb kalkulaatorisse sisestada mõned andmed: oma brutopalk, vanus, senine tööstaaž ning II sambaga ühinemise aasta. Seejärel kuvatakse tulemused, kui suureks umbkaudu inimese tulevane pension nii I kui ka II sambast kujuneks. Seda nii juhul, kui inimene otsustab aastatel 2014–2017 sissemakseid mitte suurendada (st inimese brutopalgalt läheb pensionifondi endiselt 2% ja riik lisab tema palgalt makstava sotsiaalmaksu arvelt 4%) ning ka juhul, kui inimene otsustab makseid suurendada (tema brutopalgalt läheks pensionifondi 3% ja riik lisab tema palgalt makstava sotsiaalmaksu arvel 6%).

Võtame näiteks praegu 35aastase inimese, kes teenib 1000–eurost brutopalka ja ühines II sambaga 2003. aastal. Kalkulaatori arvutus näitab, et kui ta makseid aastail 2014–2017 suurendab, saab ta 2043. aastal pensionile jäädes I ja II sambast igakuist pensioni kokku 25 eurot rohkem kui makseid mitte suurendades.

Praegu 47aastane inimene, kes teenib 700–eurost brutopalka ja ühines II sambaga samuti 2003. aastal, saab makseid suurendades I ja II sambast kokku 10 eurot kuus rohkem.

Millest lähtuda otsustamisel?

Maksete suurendamist või samaks jätmist kaaludes tasub hinnata oma majanduslikku seisu — kui on teada, et pensionieas on loota ka muudele sissetulekutele peale I ja II samba, näiteks kinnisvara või teiste investeeringute müümisele, laste toele vms, siis pole II samba maksete suurendamine kõige olulisem teema.

Makse suurendamist võiksid kaaluda eelkõige kõrgepalgalised naised — statistika järgi elavad naised kauem kui mehed.

Arvestada tuleb, et II samba pensionifondid on avatud investeerimisriskile — see tähendab, et osakute väärtus võib nii tõusta kui langeda ning garantiid tootluse kohta ei saa keegi anda. Rahandusministeeriumi statistika järgi oli keskmine II samba tootlus 2012. aastal 9,5%. Keskmine II samba tootlus 2002–2012 oli 4%, kuid sama perioodi reaaltootlus ehk inflatsiooniga korrigeeritud tootlus oli 0,44%.

Kes ja kuidas saavad makseid ajutiselt suurendada?

Kuna 2009. aasta juunist 2010. aasta lõpuni olid majanduskriisi tõttu riigi maksed II sambasse peatatud ja inimestel oli toona võimalik valida, kas 2010. aastal oma palgast maksete tegemist jätkata või mitte, on riik ette näinud võimaluse vahepealne aeg n–ö tasa teha. Selleks saab inimene eeloleval neljal aastal oma pensionimakseid suurendada — kui tavakorras läheb töötaja brutopalgast 2% tema valitud pensionifondi, siis tänavu 15. septembrini on võimalik esitada avaldus, et aastatel 2014–2017 brutopalgast pensionifondi 3%.

• Riigi makse suureneb 2014–2017 automaatselt neljalt protsendilt kuuele nende pensionikogujate eest, kes tegid 2009. aastal avalduse oma maksete jätkamiseks — ajal, mil riigi maksed majanduskriisi tõttu ajutiselt külmutati. Soovi korral saavad need inimesed suurendada ka enda palgast pensionifondi minevat makset kahelt protsendilt kolmele. Selleks tuleb esitada avaldus.

• Inimesed, kes 2009. aastal avaldust ei esitanud, aga sooviksid riigilt aastatel 2014–2017 saada 6% makset, peavad selleks esitama avalduse ning suurendama ka enda palgalt laekuvat makset kolmele protsendile.

• 1954. aastal ja varem sündinud inimesed makse suurendamise avaldust esitada ei saa.

• Sissemaksete suurendamise avalduse saab esitada (interneti)pangas või pensionikeskuse veebilehel www.pensionikeskus.ee, rubriigis „Minu konto”.

• Oma praegust pensionikonto seisu saab vaadata oma internetipangas või pensionikeskuse veebilehel www.pensionikeskus.ee, rubriigis „Minu konto”.

Heli Lehtsaar,
tarbijaveebi minuraha.ee toimetaja