Kolmapäevast pühapäevani oma 20. sünnipäeva tähistanud Haapsalu keelpillifestivali kaks lõpukontserti mängiti täissaalile ja festivali tunnusloo esmaesitusel tuli saali toole juurde tuua.
Neljapäeval esitasid Eva Punder ja Lembi Mets Uuemõisa valges saalis esimest korda helilooja Andres Lemba spetsiaalselt keelpillifestivaliks kirjutatud teost „Lend läbi selge vee”.
Helilooja sõnul peaks teose pealkiri jätma kuulajale fantaasiaruumi, et igaüks saaks ise otsustada, milline maailm helide taga areneb.
Lemba ütles, et jäi esitusega väga rahule, ja lisas muheldes, et ega tal esmaesitusi tihti ette tule. „Mulle tundus, et esitajad nägid nootide taga sama mis mina,” lisas ta.
Uuemõisa valgesse saali kogunes kontserdiks nii palju huvilisi, et festivali korraldaja Ingrid Arro koos abilistega pidi saali toole juurde tooma.
Väiksemad kontserdikuulajad, kellele keelpillimuusika üksluiseks jäi, veetsid aega helipilte paberile joonistades.
Õigemeel osales kolmandat korda
Samal õhtul esinesid Haapsalu kultuurikeskuses 60 inimese ees Birgit Õigemeel ja Mihkel Mattisen. Armastatud lood ja avalalt suhelnud esinejad meelitasid ka publiku kaasa laulma.
Õigemeel rääkis, et on keelpillifestivalil osalenud ka kahel varasemal korral. Õigemeel on üheksa aastat viiulimängu õppinud, millega seoses ka Haapsalus keelpillimängijate suvekursusel osalenud. Siin kohtas lauljatar esimest korda oma hilisemat viiuliõpetajat Eva Punderit.
Õigemeel lisas, et Haapsalu on üks tema lemmiklinnu Eestis, kus ta üritab käia vähemalt kord suve jooksul. „Siin tuleb selline Bullerby laste ja lapsepõlve tunne,” ütles ta.
Reedel esines Jaani kirikus ansambel Una Corda, mille koosseisu kuulusid harf, kannel ja klavessiin. Kontsert kandis Cyrillus Kreegi teose järgi nime „Õnnis on inimene”.
Laupäeval esinesid Haapsalu gümnaasiumis 19. keelpillimängijate suvekursuse solistid.
Pühapäeval oli toomkirikus galakontsert ja kuursaalis esinesid suvekursuse orkestrid. Festivali kaks viimast kontserti läksid Arro sõnul täissaalile. „Galakontserdil tõusis kogu publik aplodeerides püsti, väga liigutav hetk,” lausus ta.
Suvekursuslaste etteastes hindas Arro enim seda, et noored ihu ja hingega pingutasid.
Arro hinnangul õnnestus tänavune festival ning see näitab, et 20 aastaga on jõutud teatava küpsuse, mingi verstapostini.
„Meid eristab see, et kui mitmeid festivale korraldab keegi väljastpoolt, siis meie oleme siin Haapsalus kohapeal,“ sõnas ta.
Külastajaid 900 — sama palju kui mullu
Külastajate arvu polnud korraldajad eilseks kokku lugenud, kuid Arro hindas selle eelmise aastaga sarnaseks — ligi 900.
Tänavuse keelpillifestivali üheks märksõnaks nimetas Arro põnevaid kohtumisi.
Ta rääkis festivali avakontserdil kohatud kahest Tai turistist, kes sattusid Haapsalu toomkirikusse juhuslikult oma Eesti–reisi kolmandal päeval. „Nad olid täitsa vaimustuses ja mõneti hämmingus,” jagas Arro eksootiliste külaliste emotsioone.
Arro lisas, et talle on kaheksa aasta jooksul (mil ta on viiuliõpetajast kasvanud festivali korraldajaks) küsimust tekitanud, kuidas inimesed ürituse üles leiavad.
Kaugeid külalisi oli veel — näiteks Ameerikast ja Hiinast. Üks Soome abielupaar nimetab end viie külastusaasta järel festivali fänniks.
Neljapäevast alates käinud Arro sõnul kontsertidel mees, kes oskas eesti keeles öelda vaid seda, et ta on Haapsalu fänn. Pärast iga kontserti tänas mees esinejaid inglise keeles muusikalise naudingu eest, mis Arro sõnul külvas väga positiivset meeleolu.
