Eestirootslased pidasid pühapäeval Haapsalu piiskopilinnuses maha laulu- ja tantsupeo, kus astus üles 300 lauljat-tantsijat Eestist, Rootsist ja Soomest.
Rootsi vähemusrahvuse kultuurinõukogu esimees Sofia Joons kuulutas maailmaajaloo teise eestirootslaste laulupeo avatuks. Rootsi suursaadik Eestis Jan Palmstierna ja puulaevaseltsi Vikan eestvedaja Alar Schönberg lugesid vastavalt rootsi ja eesti keeles ette laupäeval kaljasega Hoppet Haapsallu jõudnud Rootsi kuninga tervituse laulupeolistele.
“Kuninga tervitus oli lühike, aga südamlik,” kommenteeris Stockholmis eestirootslastelt kirja viinud ja kuninga tervitusel järel käinud Schönberg. Kuningapaar andis Haapsallu laulupeole kogunud eestirootslastele edasi oma soojad tänusõnad tervituse eest ja oma parimad soovid laulupeoks.
Eestirootslaste laulupäeva korraldamisel võeti eeskujuks esimene, 80 aastat tagasi Haapsalus toimunud laulupidu. Nii nagu toona, ehtis ka nüüd lossiõue meiupuu.
Esimese laulupeo esinejatest on elus vaid üks inimene, 94aastane vormsirootslane Agneta Tomingas (Öhman). Kehva tervise tõttu ei saanud ta küll sel korral peost osa võtta, kuid tema lapselaps Neeme Kari kinnitas, et kogu pidu jäädvustatakse filmilindile ja näidatakse vanaemale, mis lossihoovis toimus.
Laulupeo repertuaaris kõlas kolm laulu, mis kõlasid ka 80 aastat tagasi. Kahe vaimuliku koraali ettekandmisega avaldati aga austust eestirootslaste laulupärandit kogunud ja esimest eestirootslaste laulupidu dirigeerinud Cyrillus Kreegile.
Laulupidu alustasid ja lõpetasid ühendkoorid, kuid vahepeal astusid oma numbritega üles peol osalevad koorid, ansamblid ja solistid Eestist, Soomest ja Rootsist. Naiskoor Netty esitas esmakordselt avalikkuse ees Vormsi juurtega haapsallase Toivo Tominga laulu “Aiboland”.
Noorim esineja oli “Laulukaruselli” võitja Uku-Madis Vainu ja ilmselt tuntuim eestirootsi juurtega ooperilaulja Oliver Kuusik.
Pärast piknikupausi oli lava tantsijate päralt. Tantsurühmad Tallinnast, Noarootsist, Vormsist ja Stockholmist esitasid Vormsi, Ruhnu ja Pakri saarte autentseid tantse.
“Vägev, mega! See polnud vabatahtlik üritus, vaid heatahtlik,” võttis laulu- ja tantsupeo kokku Sofia Joons. Laulupeo õnnestumiseks andsid oma panuse mitmed eestirootsi ja rootsi organisatsioonid koos Nargenfestivaliga.
“Loodetavasti ei tule järgmist laulupidu oodata 80 aastat,” ütles Rootsi suursaadik Eestis Jan Palmstierna. Sofia Joonsi sõnul on olnud arutusel, et laulupeod võiksid toimuda iga 4–5 aasta järel.
