Kolmapäeval Haapsalu kultuurikeskuses peetud õpilasfirmade lõppvõistlus oli ülimalt tasavägine, tunnistas žürii esimees Peeter Tohver.
„Ühelgi aastal ei ole olnud nii tugevaid firmasid,” ütles konkursi üks korraldajaid, Junior Achievement Eesti direktor Epp Vodja, ega osanud kolmapäeva pärastlõunal ennustada, kelle kuulutab kinniste uste taga konsensust otsiv žürii võitjaiks. „Tänan õnne, et ma ei ole žüriis.”
Võitjafirma Kolm Põrsakest Tartust esindab Eestit juuli lõpus Londonis Euroopa õpilasfirmade võistlusel.
Et tänavune tase on tugev, näitab seegi, et lõppvõistlusele oli kavas valida 14 firmat, aga jäi 16.
Sel õppeaastal tegutses Eestis 225 õpilasfirmat. Ühest koolist sai lõppvõistlusele saata kuni kolm firmat. Kokku tuli 33 firmat, nende seast valitigi 16, sest rohkem žürii ühe päevaga hinnata ei jõua.
Õpilasfirma tehakse üheks aastaks, see on õppeprogramm, millel on algus ja lõpp, selgitas Epp Vodja. Kui õpilased tahavad samal alal jätkata, võivad nad seda teha, aga teise nime all. Sama nime all võib jätkata veel aasta, kui firma leiab endale rahvusvahelise partneri.
Lõppvõistlusel osaleda pole naljategu, see on nagu messile minek: esitle oma toodet suurelt lavalt ja siis veel žüriile oma laua juures. Valmista ette stendid, tutvustav materjal paberil ja arvutis. Ole valmis küsimustele vastama ja lõputult suhtlema, sest näiteks Haapsalus oli intervjueerijaid mitmest meediakanalist.
Vodja tunnustas lõppvõistluse Haapsalu–poolseid korraldajaid.
„Angela Leppik, Heinar Tuulberg ja Cynne Põldäär, te olete teinud palju ja mitte ainult õpilasfirmade, vaid kogu Haapsalu heaks,” ütles Vodja. „Edaspidi tahamegi üritusi korraldada Haapsalus.”
Läänemaalt pääses finaali Wiedemanni kooli firma „mPadArt”, kes turundab Haapsalu salli.
Tuleval aastal on Euroopa õpilasfirmade võistlus 25. korda. Juubelivõistluse korraldajaks on kinnitatud Junior Achievement Eesti ja toimumiskohaks Tallinn.
br/>
Lehte Ilves, Riina Tobias
17. Eesti õpilasfirmade võistluse võitjad
1. koht. Kolm Põrsakest Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumist, kes teeb laste ja täiskasvanute üritustel füüsika– ning keemiasõusid.
2. koht. Lusmägi Paide gümnaasiumist, kes müüb kitarritarvikuid ja on nii edukas, et müük on laienenud Jaapanisse ja mitmesse Euroopa riiki.
3. koht. Kiirkohtinguid korraldav KELM Tallinna 21. koolist.
Eriauhinnad
• Ajakirja Director reklaamivõistluse võitis KOPF Tartu Jaan Poska gümnaasiumist.
• Ernst & Youngi auhinna võitis Lusmägi.
• Arengufondi preemia sai Kelm.
• Coca–Cola auhinna sai Green4Boxes Hugo Treffneri gümnaasiumist
• Junior Achievement Eesti vilistlasorganisatsiooni SENT preemia sai Soundlock Tallinna 21. koolist, kes on müügile toonud uudsed kõrvaklapid, mis tänu lukule kunagi taskus sõlme ei lähe.
Poisid viivad Haapsalu salli laia maailma
Läänemaalt pääses finaali Wiedemanni gümnaasiumi õpilasfirma mPadArt, kes turundab Haapsalu salli laias maailmas.
Juba on nad käinud õpilasfirmade laadal Viinis ja Riias. „Viinis müüsime kolm salli, Riias nii hästi ei läinud,” ütles Kristjan Reispärk, kes on firmas personali– ja finantsjuht. Peale tema on ettevõttes ka Tõnu Heinorg ja Jürgen–Heinrich Hints.
„Kolm noormeest ja müüvad käsitööd,” nimetas Kristjan Reispärk oma firma trumbi. Firma on praegu kasumis 90 euroga.
Noormehed on end Haapsalu salli mustrite ja ajalooga kurssi viinud. Sallid saab firma Haapsalu käsitööseltsilt.
Kolm Põrsakest — võlurid lasteaias ja koolis
Aksel Part, Robin Saluoks ja Maarja Liiv on Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi loodusteaduste klassi õpilased, kelle õpilasfirma Kolm Põrsakest tunnistati võitjaks ja kes esindab nüüd Eestit Londonis üleeuroopalisel võistlusel.
Noored aitavad sisustada sünnipäevi ja muid üritusi lõbusate ning harivate teaduskatsetega — teevad tedusteatrit, nagu nad ise ütlevad.
Kõik algas sünnipäevade korraldamisest, aga kui nad jõudsid oma teadusteatriga Tartu Tamme gümnaasiumi, arvasid sealsed õpetajad, et nad võiksid käia koolides ja teha seal õppekava järgi esitlusi. Nüüd nad teevadki endale selgeks, mida koolis mingil ajal õpitakse, et siis keemiat ja füüsikat katsetega illustreerida.
Katsed on sellised, et kõik saavad ninapidi juures olla, näpuga katsuda ja ise ära arvata, millega on tegemist ja mis mingi reaktsiooni esile kutsub. Peamine on, et lapsed ise leiaksid lahenduse ja põhjused.
Üks populaarsemaid atraktsioone on tahke süsihappegaas, mis näeb välja nagu jää, aga ei ole mitte, sest tekitab enda ümber voogava pilve.
Poisid imestasid, kui vähe osatakse praegu paberlennukeid voltida. Kolm Põrsakest õpetab neid tegema ja räägib, miks paberlennuk lendab, aga paberinutsak maha kukub.
Kolmes Põrsakeses arvatakse, et nendesuguseid võiks olla Eestis palju rohkem. Juba nad otsivadki koostööpartnereid Tallinnast. Haapsaluski, kus on 10 000 inimest, võiks Kolme Põrsakese meelest olla üks väike teadusteater.
Momentus pakub noortele koolitust
Õpilasfirma Momentus pakub noortele koolitust: juhtimine, avalik esinemine, ettevõtlus ja aja planeerimine, aga ka jumestus või kuidas suveks tööd saada. Kuidas käib üldse töölesaamise protsess, kuidas CVd kirjutada ja kuhu saata, kuidas töövestlusel käituda ja töölepingut sõlmida, kirjeldas Tallinna 32. keskkooli gümnasist Ailar Väärtmaa.
Õpilasfirma mõtleb välja koolituse teema ja otsib professionaalsed koolitajad, kes on nõus õpilasele taskukohase tasu eest koolituse tegema. Siiani on olnud neli koolitust, neil on käinud sadakond õpilast.
Päevane koolitus koos söögiga on 20 eurot. Lühem, näiteks 1,5tunnine maksab kolm, selgitas Väärtmaa. Kasum, mis tuleb koolituste vahendamisest, on muljetavaldav — 36,4%.
Kunstigümnaasiumi poisid tegid kosmeetikafirma
Tartu kunstigümnaasiumi majandusharu 11. klassi poiste kosmeetikafirma Trio de Jacks müüb kehakoorijaid ja vannisoolasid, oli tegevjuht Ragnar Palla valmis firmat tutvustama.
Et Eesti kosmeetikatööstuse nõuded on karmid, tuli leida asjaomaste lubadega koostööpartner, kes kehakoorijad ja soolasegud valmis teeb. Nad leidsid Signe Seebid OÜ.
Kohvi, sidruni ja greibi kehakoorijad on poiste endi idee põhjal valmistatud. Esimesed ilusad kreemipurgid jõudsid turule jaanuaris. Mõne kuuga on kaubaks läinud 250 purki — laatadel Tartus, Tallinnas, Pärnus ja kahel Läti laadal. Üks kindel müügikanal on kõigil õpilasfirmadel Facebook.
Kolme klassivenna töö on kreemide pakendamine, kujundamine ja müük.
Poisid teevad koostööd Eesti Vähiliiduga — selle märgiks kandsid nad ülikonnarevääril roosast lindist lipsu. Iga toote pealt annetavad poisid vähiliidule mingi summa: kuueeurose kehakoorija pealt 50 senti, vannipiima pealt 30, vannisoolamuffinilt 10 senti.
Küsimusele, miks nad õpilasfirmaga jändama hakkasid, vastas finantsjuhina tegutsev Rait Palla: „Tulevikule mõeldes, et õppida suhtlema ja saada kogemusi.”
Ragnar Palla jutu järgi olid nad varem tagasihoidlikud poisid. Kui nad firmaga hakkama said, üllatas see nende tuttavaid ja õpetajaid. Kõik leidsid, et poisid on muutunud.
Küsimusele, mida nad tulevikus tegema hakkavad, vastas Ragnar Palla: „Lõpetame kooli kõigepealt ära.”
Tartu kunstigümnaasiumis konkureeris lõppvõistlusele 7 firmat.
Kõrvaklapid, mille juhtmed ei lähe eales sõlme
Üks originaalsemaid ideid oli Tallinna 21. kooli poistel, kes müüsid kõrvaklappe, mille juhtmeid ei pea enam enne klappide kõrvatorkamist lahti harutama, sest nad käivad lukuga. Teed luku lahti ja paned klapid kõrva. Võtad klapid kõrvast ja tõmbad luku kinni. Lihtne ja geniaalne.
„Meie idee, Eesti turul esmakordne,” ütles firma juhataja Ander Hindremäe.
Õpilasfirma ostab klapid ja palgatud õmbleja õmbleb juhtmete asemele tõmbluku. Õiget ja kõige paremat õmblejat andis poistel tükk aega otsida.
Haapsalus oli neil müügiks kaasas kuus kõrvaklapikomplekti. Kõik osteti ära ja osa ostjaid jäi pika ninaga.
Kelmikate tüdrukute kiirkohtingud
Tallinna 21. kooli tüdrukute kiirkohtingufirma KELM sai Haapsalus kolmanda koha.
Nimi tuleb tüdrukute eesnime esitähtedest: Kristiina Taukul, Elina Peekmann, Liisa Aavik ja Merilyn Renser.
Firma ideest rääkides meenutas tegevjuht Elina Peekmann üht majandustundi, kus õpetaja küsis, millest on Eestis puudu.
Sõbranna tegi nalja ja õhkas: „Armastusest!” Siis oli asi selge!
Kiirkohtingule saab registreeruda firma kodulehel või helistada. Kui vanuserühm on koos, st kuni 10 naist ja 10 meest, korraldatakse mõnes hubases restoranis kohting.
Mehel ja naisel on tutvumiseks aega viis minutit. Kui see on täis, liiguvad mehed järgmisse lauda. Nii tutvutakse kõigi vastassoost osalejatega. Lõpuks saab valida, kellega soovitakse kohtuda, ja kui mõlema soovid klapivad, vahendab firma nende kontaktandmed.
Tüdrukud on korraldanud kuus kohtingut, neid on kutsutud ka tudengipäevadele kohtingut korraldama. „Kuna meie kogemus on niivõrd suur.” KELM–idel enesekindlusest juba puudu ei tule. „Kuue üritusega oleme vorminud oma korralduse väga heaks.”
Kliendid on neil 18–28aastased. KELM–id ise on 17–18.
Tüdrukud on teinud ka 60+ ürituse. Korraldus oleks võinud olla parem, aga nad õppisid sellest, tunnistasid tüdrukud ise. Enesekindluse kõrval on neil ka kriitikameelt.
Ajalehest punutud korvid
Treffneri gümnaasiumi loodusklassi tüdrukute G4B ehk Green4boxes on üpris rohelise mõtteviisiga firma.
Tüdrukud rullivad mõne sekundiga ajalehe või reklaamlehe pikaks peenikeseks ühest otsast pliiatspeeneks ja teisest pisut jämedamaks toruks. Need üksteise sisse torgatud torud punutakse korviks kõige tavalisemal vitspunumise viisil. Põhjaks kasutavad nad poest saadud pappi.
Värvivad karbid–korvid loodusliku värviga ilusaks ja siis võib korvi panna vannituppa, puuviljavaagnaks, mustapesukorviks või milleks iganes. Korv on tugev, ei karda vett ega niiskust — see on järele proovitud, kinnitas Helene Kohv.
Kohv rääkis, et nad on loodusklassist, seega kui õpilasfirmat teha, siis taaskasutuse teemal. Vaatasid YouTube’ist punumisvideoid, ajalehehunnikuid kodus ja viisid need kaks asja kokku.
Ise kutsuvad tüdrukud oma tooteid looduskastideks. Nad müüvad neid õpilaslaatadel ja Facebooki kaudu. Mõni korv on ka Soome läinud. Keskmine korv, mille tegemiseks kulub kolm tundi, kui paberirullid on enne valmis, maksab 10 eurot.
Tänavatantsustuudio
Tallinna Linnamäe Vene lütseumi õpilasfirma, tantsustuudio Dance It Real püsib suuresti Grigori Sahharovi oskustel, kes on tantsimist õppinud päris pisikesest peale ehk 14 aastat ja treenib nüüd 9–14aastasi noori.
Sahharovi trennis käib paarkümmend last mitmest koolist, nad harjutavad kolme stiili — need on hiphop, popping ja breik. Tantsutunnid on Lindakivi huvikeskuses.
Ühel õpilasel tuleb kuus maksta 20 eurot. Firma ise maksab huvikeskusele 24 eurot, kirjeldas firma liige Aleksei Šatalin.
Lehte Ilves
