Laupäeval rannarootsi muuseumis avatud näitus juhatab külastaja läbi Eesti vanima, tänaseni seilava kaljase Hoppet saja-aastase ajaloo.
Sada aastat tagasi Spithamis rannarootslaste ehitatud kaljas Hoppet polnud mõeldud kestma aastakümneid, kuid sellegipoolest on see nüüd ainus enne teist maailmasõda Eestis ehitatud purjelaev, mis siiani seilab.
„Hoppetit ehitades ei teadnud keegi, kui väärtuslikuks ta kunagi muutub nii eestirootslastele kui ka Eesti merendusele,” ütles Alar Schönberg, kes on koos Jorma Fribergi ja Göran Hoppega näituse kokku pannud.
Schönbergi sõnul ehitati Hoppet töölaevaks, nagu sajad või tuhanded sarnased alused, mõeldud kestma paarkümmend aastat. „Sellised töölaevad olid nagu tänapäeva rekad, sest toonane maantee oli meri,” sõnas ta.
40 aastat vedaski Hoppet meritsi kõikvõimalikku kaupa alates liivast, kruusast ja küttepuudest kuni vilja ja suhkrupeedini välja.
Segadus sünnipäevaga
Rannarootslane Mattias Schönberg ehitas Hoppeti 1925.–1926. aastal Spithami rannas. Sellest laevaehitusest on näituselegi jõudnud paar pilti. „Arvata võib, et täna sada aastat tagas
