Esimesed inimesed jõudsid Eestisse juba jääaja lõppedes. Neist teame aga vähe, sest tolleaegseid matuseid pole leitud.
Detsembris tegime Lääne Elus juttu sellest, millal jõudsid Eestisse meie eellased, arhailist eesti keelt rääkivad proto- või eeleestlased.
Uurimistöödel on selgunud, et kiviaja lõpul toimus Eestis mingi katastroof, suur osa varasemast elanikkonnast ilmselt hävis. Neistki teame vähe. Järgnenud vanemast pronksiajast (1800–1250 eKr) pole teada ühtegi matmispaika, niisiis puuduvad inimsäilmed, mida saaks uurida. Päris välja asustus siiski ei surnud, siit-sealt on leitud üksikuid siis kasutatud pronksesemeid.
Olukord muutus järsult keskmisel pronksiajal (1250–850 eKr), mil Saaremaale tekkis kaks kindlustatud asulat (Asva ja Ridala) ning Saaremaale ja Põhja-Eesti rannikule hakati ehitama arvukaid kivikirstkalmeid. Neisse
