17. jaanuaril Haapsalu kultuurikeskuses peetud raudtee taastamise toetuskoosolekul kirjutasid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile saadetavale pöördumisele alla Läänemaa omavalitsuste volikogud esindajad ja vallavalitsuste liikmed. Kokku anti 70 allkirja.
Avaliku huvi kinnitus Eesti Vabariigi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee taastamise toetuseks
Käesolevaga teevad Läänemaa kohalike omavalitsuste volikogude liikmed, Lääne maavanem, Hiiu maavanem, Läänemaa Omavalitsuste Liidu esimees, Nissi vallavanem, Haapsalu linnavolikogu esimees ja Haapsalu linnapea ettepaneku lülitada Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee rekonstrueerimine Transpordi arengukavasse 2014–2020 ning Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kavasse.
Raudtee taastamine ja kaasaegne elektrirongiliiklus olemasoleval raudteetammil kuni Rohukülani võimaldaks nii mandril elavatel läänlastel kui ka Vormsi valla ja Hiiu maakonna elanikel ning nende piirkondade külalistel olla kiirel ja turvalisel moel ühenduses pealinna regiooniga. Kõikide nimetatud piirkondade jaoks on Tallinn peamiseks tõmbekeskuseks. Erinevate transpordiliikide (praam, rong, buss) sujuv korraldamine tekitaks kaasaegse transpordikoridori Lääne-Eesti ja Tallinna vahel, mis rahuldaks nii läänlaste kui ka hiidlaste kasvava liikumisvajaduse elu- ja töökohtade ning teenindus- ja haridusasutuste vahel.
Raudtee taastamine olemasoleval raudteetammil on Lääne maakonna üks prioriteete 2007. aastast, kui kinnitati esmakordselt maakonna arengustrateegia. Kõik Läänemaa omavalitsused, kelle territooriumi raudteetamm läbib, on kaasatud Lääne maavalitsuse poolt koordineeritavasse raudtee planeerimise ettevalmistamise protsessi. 26.11.2012 algatas Lääne maavanem maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“.
Raudtee ja rongiliikluse taastamine Riisipere–Haapsalu–Rohuküla lõigul on olulise regionaalpoliitilise tähtsusega. Leiame, et kiire ja kaasaegse rongiliiklus on üheks meetmeks elanike väljarände ja Läänemaa ääremaastumise peatamisel. Selle kasuks räägivad alljärgnevad asjaolud:
Läänemaa asustus paikneb olulises mahus just raudteetrassi ääres, mis kujunes välja kuni 1995. aastani toiminud rongiliikluse tulemusena. Rongiliikluse taastamisel Riisiperest Rohukülani olemasoleval trassil tekiks 72%-le läänemaalastest juurdepääs raudtee-transporditeenusele, mis viitab, et raudteetrass läbib just tihedama asustusega alasid.
Kui käsitleda antud teemat üle-eestilises kontekstis, siis ilmestab reisirongiliikluse potentsiaali fakt, et olemasolevate raudteetrasside lähikonnas elab tervelt 80% Eesti elanikkonnast. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ eelnõu seletuskiri kirjeldab vajadust tagada raudteel piisav reisijate arv ajaks, kui liinile tuuakse uued elektrirongid. Lisareisijaid loodetakse rongidesse saada tänu kiiretele rongidele (120–160 km/h), mida võimaldab tehniliselt heal tasemel raudteetaristu. Lisaks kiirusele on reisiotsuse tegemisel rongiliikluse eelistamiseks olulised kasutajasõbralikud liiklusgraafikud (tihe ja teiste transpordiliikidega integreeritud sõiduplaan) ning ohutus.
Käesoleval ajal rekonstrueeritakse elektriraudteed kuni Riisipereni, kus saab pärast seda sõita kiirusega kuni 120 km/h. Õigustatud küsimus on, miks peab olema raudtee lõppjaam Riisiperes, mis ei ole maakonnakeskus ega transpordi sõlmpunkt? Kaasaegne raudtee peaks ühendama pealinnaregiooniga vähemalt maakonnakeskust Haapsalu linna ning Rohuküla sadamat, mis looks paremad liikumisvõimalused ka saarte elanikele, turistidele jne.
Kaasaegse turvalise, keskkonnasäästliku ja erinevaid transpordiliike integreeriva transpordikoridori teket kuni Rohukülani toetavad ka mitmetes pikaajalistes dokumentides seatud eesmärgid. Kiire, turvaline ja keskkonnasäästlik elektrirongiliiklus Riisipere–Rohuküla lõigul vähendab koormust maanteetranspordis. Raudteetranspordi arendamine Lääne-Eesti suunal aitaks oluliselt kaasa transpordi muutmisele ohutumaks, turvalisemaks ja keskkonnasäästlikumaks, kuna väheneb maanteetranspordi osakaal ja liikluskoormus pealinna lääne suunal.
Riisipere–Rohuküla raudtee taastamise kohta on koostatud tasuvusuuring, mille eesmärgiks on optimeeritud ning ühtse, bussi- ja reisirongiliiklust integreeriva liinivõrgu väljatöötamine. Uuringu tulemustest nähtub, et nimetatud raudteelõik on sotsiaal-majanduslikult tasuv.
Lisame veel, et raudteeühenduse olemasolu on üheks oluliseks eelduseks uute investeeringute toomisel Läänemaale ning samuti olemasolevate tootmistegevuse laiendamisel. Nii näiteks arendab Ridala vald käesoleval aja aktiivselt Kiltsi tööstusala, mis paikneb Haapsalu vahetus läheduses Rohuküla suunal. Pikemas perspektiivis nähakse ette Kiltsis ka tootmisettevõtteid, milliste teket ja arengut rongiliiklus kindlasti toetab.
Elektriraudtee, millest saab alates 2014. a kogu Eesti reisirongiliikluse korraldaja, kinnitusel on neil valmisolek opereerida Riisipere–Rohuküla lõigul. Elektriraudtee kinnitusel piisab soetatavatest uutest diiselrongidest Riisipere–Rohuküla liinil opereerimiseks, st pole vaja liini elektrifitseerida, mis teeb projekti märksa odavamaks.
Taastub mõistlik raudteetranspordi võrgustik. Seni on Läänemaa ainus mandri-Eesti maakond, kus puudub raudtee. Vajame/soovime teiste maakondadega võrdseid võimalusi kaasaegseks transpordiühenduseks.
Kaasaegne, kiire ja ohutu raudtee on üks eeldus konkurentsivõimelise elukeskkonna loomiseks Lääne-Eestis. Uus olukord on kokkuvõttes nii ühiskonnale, kui Lääne-Eestile ja inimestele odavam, turvalisem ja parem kui praegune.
Innar Mäesalu, Lääne maavanem
Jaanus Karilaid, Haapsalu volikogu esimees
Urmas Sukles, Haapsalu linnapea
Riho Rahuoja, Hiiu maavanem
Ülle Erman, Läänemaa OVL-i esimees
Peedo Kessel, Nissi vallavanem
Läänemaa kohalike omavalitsuste volikogude liikmed
Haapsalus, 17. jaanuaril 2013
2015 aastalt olnud ehitus sild proekt ellamaa!!!
Riisipere-haapsalu raundtee ehitus algab 2015aastat
Miks seda vajan mõtlema selle,sellepärast tuled käima hakkab diiselrong,tallinn-haapsalu-rohuküla,ja rongi pilet tuleb natukene tõista hinna!!!
on hakata juba koheselt ettevlmistama ka kaadrit tulevase raudtee teeninduse tarbeks , hk peab hakkama ettevalmistama raudtee insenere, hkhk igasugu teenindavat personali- rööpaseadjad, vagunikoostajad, masinistid, jaamaülemad, side- ja postiopeaatorid, veeremi ekspl. ja remondi spetsialiste, raudtee politseid jne veel sadu muu eriala inimesi, kes raudtee käigushoidmisega seotud. aga kõige tähtsam on, kust leida see PIILUPART
UUed riisipere-rohuküla raundtee ehitus tuleb 2014 aastat,väga tore hea,maksab kokku raundtee 27miljoni euro,
Mis te arvate, kuidas reageerivad üleskutsele taastada raudtee väikelinna elanikud, kes võivad uhkusega öelda, et nende linnas on Eesti Vabariigi kõige pikem raudteeperroon, mille pinda on puutunud paljud kuulsad ajaloolised isikud? See, mis edasi toimub, on juba puhas poliitika. Iga mõtlev inimene teab, et reisijateveo kulud raudteel doteeritakse kaubavedudest. Antud lõigu puhul – lubage küsida, millised kaubaveod ja kuhu?!?!?! Tööstusi ju enam pole ega ole ka paistmas, et tuleks sellises mastaabis, mille puhul raudtee ennast õigustab. Haapsalu-Tallinna vahel on väga hea bussiliiklus. Millega tuleks tegeleda, on kohalikud liinid, ja seda saab tunduvalt paindlikumalt ja odavamalt teha bussiliiklusega. Palun tulge maa… Loe rohkem »
Kas siin kommenteerivad ainult väga kibestunud inimesed?
ei need on informeeritud optimistid siin, ülejäänutel on täiega poogen ja see karneval ei lähe põlisrahvale enam korda. Innar Mäesalu, Jaanus Karilaiu, Urmas Suklese, Ülle Ermani ja Koit Uusi kiitmine ei kipu kohalikel enam teenete eest üle huulte veerema ja veel vähem kirja panema. Sa ole meil rohkem külas siis saad aru.
Kellele hoitakse Valga-Pihkva raudteed.Omal ajal sõitsid sellel raudteel reisi- ja kaubarongid Riia ja Minski vahet.Sõitjaid oleki praegugi:Arstile käiakse Võrru ja Valka:Pangad.ja kõik keskuaed asvad ju Võru linnas.Kas vargad ei ole veel piisavalt roopaid jõudnud rahaks teha.Raudtee äärsed elanikud peavad küll silma peal(needki enamuses surnud).Jo oodatakse viimaste inimese surma.Omal ajal selle kaudu liikumine maalima valla.
kas Taal annab ka raha? müüs maha raudteed,ostis endale 2 toyotat ja ehitas uhke maja, ja nüüd taaslas riik raha annab?
Aitäh, RH! Mul tõesti ei toimu valimiskampaaniat. Ja püüangi vaid kuidagi selgitada elementaarsete asjade vajdust.
see sõitis tsuh tsuh tsuh, partorg oli rongijuht, relsid läksid kuusakoski, vedur aga muuseumi …………………………………………………………………………….