Rahandusministeeriumi valdkonnas toob 2024. aasta maksu- ja aktsiisitõusud ja mitmed teised muudatused.
Järgmisest aastast saab hakata esitama avaldusi, et 2025. aastast tõsta brutopalgast tehtava teise pensionisamba makse määr kahelt protsendilt nelja või kuue protsendini. Maksemäära tõstmine on vabatahtlik, kuid see on hea võimalus täiendavalt teise sambasse panustada.
Et uus maksemäär jõustuks 2025. aastast, tuleb avaldus esitada hiljemalt novembri lõpuks. Uus maksemäär kehtib seni, kuni pole tehtud avaldust selle muutmiseks. Maksemäära saab vajadusel muuta kord aastas. Novembri lõpuks esitatud avalduse puhul hakkab uus määr kehtima järgmisest aastast, detsembris esitatud avalduse puhul ülejärgmisest aastast.
Maksemäära suurendamine ei mõjuta sotsiaalmaksu arvelt teise sambasse laekuvat raha ja see on kõigi variantide puhul jätkuvalt neli protsenti.
Üldine käibemaksumäär tõuseb uuel aastal 20 protsendilt 22 protsendile. Käibemaksumäära 20 protsenti tõstmine 22 protsendile toob kaasa 1,67-protsendilise kaupade ja teenuste kallinemise ning mõju inflatsioonile ulatub 2024. aastal 1,40-protsendini.
2024. aastast ei saa füüsilised isikud enam maksustatavast tulust maha arvata täiendavat maksuvaba tulu laste eest, täiendavat maksuvaba tulu abikaasa eest ega eluasemelaenu intresse. Mahaarvamisi saab veel teha veel selle aasta eest esitatavas tuludeklaratsioonis.
2024. aastal tõstetakse sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 2023. aasta 654 eurolt 725 euroni ehk sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 239,25 eurot kuus.
Alkoholi ja tubakaaktsiis tõusevad viis protsenti ja muutuvad erinevate hasartmängu liikide maksumäärad. Lisaks tõuseb 1. maist kütuseaktsiis seitse protsenti, maagaasiaktsiis 20 protsenti ja elektriaktsiis 45 protsenti. Kütuse-ja elektriaktsiisi aktsiisimäärad hakkavad järgmisest aastast järkjärgult tõusma peale 2020. aasta ajutist langetust.
Veebiplatvormid hakkavad maksu- ja tolliametile esitama teavet nii platvormi vahendusel tegutsevate isikute kui ka nende teenitud tulu kohta. Info edastatakse kord aastas ja esimest korda siis 2024. aasta jaanuaris 2023. aastal teenitud tulude kohta.
Makseteenuse pakkuja peab edaspidi säilitama ja edastama maksuhaldurile andmeid piiriüleste maksete kohta. Info maksete saajate kohta tuleb edastada siis, kui maksete koguarv ühe makse saaja kohta ületab 25 makset kvartalis.
Infot kogutud makseandmete kohta hakatakse vahetama EL-i maksuhaldurite vahel keskse elektroonilise makseteabe süsteemi CESOP kaudu ja see aitab kaasa piiriüleses e-kaubanduses pettuste vähendamisele.
2024. aastal tõuseb keskmine vanaduspension 776 euroni kuus ehk 9312 euroni aastas ja samale tasemele ka vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu. Viimase suurust ei mõjuta vanaduspensioniealise inimese sissetulek.
Alates 2024. aastast peavad Eestis tegutsevad virtuaalvääringu teenuse pakkujad edastama Eesti Pangale ja Rahapesu Andmebüroole regulaarselt andmeid oma tegevuse, hoolsusmeetmete, osutatud teenuste ning varade ja kohustuste kohta. Regulaarne aruandlus võimaldab ajakohastada sektori riskipilti ning Rahapesu Andmebürool kiiremini ohtudele reageerida ja operatiivsemalt võtta kasutusele riske maandavaid meetmeid.
Seadusemuudatuse kohaselt on järgneval neljal aastal peaministri ja ministrite, riigikohtu liikmete, riigi peaprokuröri, riigisekretäri, ringkonna-, maa- ja halduskohtu kohtunike, riikliku lepitaja ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ettenähtud palgatõus poole väiksem, kui vastav indeks muidu ette näeks. Kui muidu oleks ministrite palk tõusnud 2024. aastal 11 protsenti, siis nüüd tõuseb see 5,5 protsenti.
Muudatus mõjutab ka neid riigiteenijaid, kelle palk on seotud kõrgemate ametnike palgaga. Nendeks on kantslerid, riigiprokurörid ja prokurörid, kohtunikuabid ja -juristid, riigihangete vaidluskomisjoni liikmed, töövaidluskomisjoni juhatajad. 2028. aastal taastub senine ametipalkade arvutamise kord.
Lisaks tõuseb ka raskeveokite teemaksu tasu. Praeguselt 12.- päevas, 22-30 euroni päevas🤔
valitsus, kes õlle hinda tõstab, kaua ei püsi. Tegelikult on üldse loll siia riiki makse maksta, rahad lükatakse kümnete miljeonite kaupa ukraina sõtta, nordicasse ja kuhu iganes, aga kurat, oma inimestele ei jätku. Siis vaja uus makse ja asju, et oma rahvast lüpsta. Mingu ….. kõik, minu rahad liiguvad selle riigi maksuameti kassast mööda.
Eestimaal elab haruldaselt palju lolle kes Puurotte/reform_200grammi_sotsialiste/valisid…see on küsimus geneetikutele…
Noh rahwas millal siis mölluks läheb?? Või jäädaksegi konutama ja teerulli massi nautima?
See maksutõus läheb muukeelsetele elanikele eesti keele õpetamiseks. Rahvas ju tahtis vene koolide muutmist eesti koolideks.
See raha on olnud kogu aeg olemas, pigem ei ole siiamaani poliitilist tahet. Maksutõus läheb ikka reformi 400 miljoni puudujäägi likvideerimiseks “maksuküüru” kaotamisel, Ukrainale antud 700 miljonilise relvaabi kompenseerimiseks jne. Huvitav on see, et eelarve reaalne defitsiit on 1,4 protsendipunkti, aga eelarve tehti 4,2 protsendipunktilise defitsiidiga. Ja tahetakse veel laenu juurde võtta ehk kuhu see raha küll riigis reformistidel, sotsidel ja jesti200 kaob?
Üks osa kindlasti!
Kui raha ei jätku tuleb ikka kulusid kokku tõmmata , mitte aga riigisektori palku tõsta
Riigisektori töötajad tahavad maksta ka järgmisel aastal sama palju tulumaksu, kui sellel aastal. Kuna maksuküür kaob, siis tuleb nende palka tõsta, see tagab sama tulumaksu maksmise kohustuse.
Ja raha tuleb seina seest, millega ametnikele palka maksta? Loll saab kirikuski peksa.
Nii lolli juttu pole ammu lugenud – riigisektori töötajate tulumaks on ju paberil vaid! Et kui ma võtan taskust 10 Eurot ja keerutan seda käes ning annan sulle 8 Eurot, pannes ülejäänud 2 taskusse tagasi, siis oled sina mulle 2 Eurot maksnud või?
Maksuküürust jahumise vabandusena võiks ka juba lõpetada – maksutõusud hakkavad kehtima juba järgmisel aastal, aga “maksuküür” kaob ehk 2025.