Läks pimedaks, kutsusin kõik tuppa. Süütasime küünlad. Olime kolmekesi köögis ja soojendasime end ühise hingeõhuga. Võtsin välja paar kuivkütusepala, panin väikese kausi tulele ja kui vesi keema läks, puistasin sisse külmkuivatatud riisi- ja juurviljasegu. See oli üks kiirtoidupakkidest, mille mu abikaasa oli ligi kuu aega tagasi poollagunenud Aasovi turult hankida saanud. Oli külm ja pime. Trepikojast kostis hooti jutukatkeid.
Pärast söömist läksime trepikotta, olime Ilonale seltsiks, kui ta suitsetas. Esimeselt korruselt kostis samme ja hääli. Inimesed läksid keldrisse ööbima. Seal oli soe ja harjumuspärane. Kõikjal olid küünlajalad ja improviseeritud õlilambid, tekid ja madratsid olid laiali laotatud. Meie korteris ei olnud soe – kraadiklaas näitas endiselt alla nulli.
