Neljapäeval avalikustas Euroopa Keskpank värske prognoosi, mis ennustab suhteliselt kiire hinnatõusu püsimist ka veel järgmisel aastal. Väljavaade tervikuna on optimistlik – majandus taastub kriisist kiiresti, tööpuudus on langemas ajalooliselt madalaimale tasemele ja inimeste sissetulekud kasvavad.
Samal ajal on viimastel kuudel järsult kiirenenud hinnatõus olnud ebameeldiv üllatus kõigile ja see sunnib ka euroala keskpankureid oma plaane kohandama. Nii ulatus tarbijahindade kallinemine Eestis novembris 8,8 ja euroalal 4,9 protsendini. Ligi pool kiirest hinnatõusust on põhjustatud energia kallinemisest, kuid kallinemas on ka järjest enamate teiste kaupade ja teenuste hinnad. On selge, et nii kiire energiahindade tõus ei saa kaua kesta, mistõttu oleme eeldatavasti lähedal hetkele, mil ka üldine hinnatõus hakkab taas aeglustuma. Samuti on mõistlik eeldada, et pandeemia mõjude leevenedes ja ettevõtete kohanedes vähenevad tarneprobleemid, mis on paljude kaupade hindu tõstnud.
Mõistagi ei ole keskpangal võimalik intressiotsustega vahetult mõjutada elektri hinda või leevendada pingeid tarneahelates. Samas – mida kauem püsib hinnatõus suhteliselt kiirena, seda suurem on ka tõenäosus, et see kandub üle järjest enamate kaupade ja teenuste hindadesse. Seetõttu ei saa Euroopa Keskpanga nõukogu kiirenenud hinnatõusu eirata, isegi kui selle uuesti aeglustumine lähiajal on ootuspärane. Värske prognoosi kohaselt kallinevad tarbijahinnad euroalal järgmisel aastal 3,2 protsenti, ületades suurema osa tuleva aasta jooksul keskpanga poolt seatud 2protsendilise eesmärgi. Sealt edasi järgmise kahe aasta jooksul aeglustub hinnatõus 2 protsendi lähedale.
Muutunud inflatsiooni väljavaade eeldab rahapoliitilise kursi muutmist. Arusaadavalt toimub see siiski ettevaatlikult, sest ebakindlus lähiaja majandusarengu suhtes püsib kõrge. Sellest lähtuvalt otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus vähendada täiendava toe pakkumist majandusele. Selleks lõpetame 2022. aasta märtsiks pandeemia mõjude leevendamiseks käivitatud võlakirjaostu programmi (tuntud lühendina PEPP) ja eelnevalt vähendame selle läbi täiendava toe pakkumist majandusele juba ka aasta esimesel kuul. Et keskpank ei saa oma kurssi liiga järsult muuta, suurendame kevadel ajutiselt võlakirjade ostukava (tuntud kui APP) mahtusid, kuid seejärel vähendame neid tagasi endisele tasemele juba sügiseks. Erinevaid võlakirjaprogramme tervikuna vaadeldes tähendab see Euroopa Keskpanga poolt järgmise aasta jooksul järk-järgult vähenevat tuge finantsturgude kaudu laenutingimuste soodsana hoidmiseks.
Minu jaoks on oluline tooni muutus keskpanga nõukogu sõnumites. Hinnatõusu kiirenemine ja majandusolukorra paranemine võimaldavad keskpangal vähendada majandusse raha pumpamist ja asuda selgelt keskpangapoliitika „normaliseerumise“ kursile. Seda peegeldavad ka juba finantsturgude ootused, et Euroopa Keskpank võiks alustada intressimäärade tõstmist 2023. aasta alguses. Euroopa Keskpanga nõukogus otsuseid tehes ei muretse me enam vaid majanduskasvu raugemise ja pikas perspektiivis ohtlikult madala hinnatõusu pärast, vaid oleme valmis reageerima ka võimalusele, et euroala hinnakasvu tempo ei pruugi aeglustuda piisavalt kiiresti tagasi 2 protsendini. Sel juhul oleme valmis rahapoliitikat ka eespool kirjeldatust kiiremini karmistama.
Kuna Eesti on osa rahaliidust, sõltub ka meie raha ostujõud Euroopa Keskpanga nõukogu otsustest. Euroala keskmine hinnatõus kujutab endast tinglikku ankrut Eesti hinnatõusu kiirusele. Küll aga on ootuspärane, et Eesti hindade tõus on euroala omast mõnevõrra kiirem seni, kuni siinne hinnatase on madalam euroala keskmisest. Praegu pean Eesti majanduse üldiselt head seisu ja kiiret hinnatõusu arvestades tõdema, et Euroopa Keskpanga loodud väga soodsad tingimused laenamiseks annavad Eesti majandusele täiendavat hoogu ehk rohkemgi kui vaja. Teisalt võib tõdeda, et väga harva on euroala rahapoliitika ideaalselt paigas mõne euroala riigi jaoks, mis ei tähenda, et rahaliidus osalemine ei oleks kõigi ühistes huvides. Eesti laenuvõtjatel tasub aga silmas pidada, et negatiivsed Euribori intressimäärad ei jää kestma igavesti. Pikaajalisi laene võttes on tark hinnata oma võimet laenu tagasi maksta ka juhul, kui intressimäärad tuntavalt tõusevad.
Mõttetu asutus oma paarisaja muiduleivasööjaga.
Töötasin 70-ndatel hoiukassas ja siis tuli igal aastal aasta alguses absoluutselt igale hoiusele- oli siis kontol 10 või 10 tuhat rubla- arvutada juurde 2% intressi. Miks praegustes pankades seda ei ole? Motiveeriks ju inimesi oma raha pangas hoidma, mitte kodus sukasääres.
Praegu on pühaks eesmärgiks pimeuskne majanduskasv, st raha peab ära kulutama ja juurdegi laenama, siis oled kuulekas mutrike selles mängus.
et pank hakkab oma kasumit kellegagi jagama, kui siis ainult püramiidi skeemi kasutades
isegi covidi toetusmeetmed mis oli suunatud kohalike elanike toetuseks mõeldud suudeti meil laenurahana välja laenata.
milleks sellised eksitavad pealkirjad- Keskspank on ise olnud selle suure hinnatõusu põhjustajaks ohjeldamatu raha juurdetrükiga, põhjustades sellega inflatsiooni. sellised röövlid tuleks vangi panna.
Häda selles, et kogutakse, kuid ei investeerita. Nii need kogujad selle rahatrüki kinni maksavadki.
Minu meelest on tehtud pealkirjas viga – tegemist ei ole kiireneva hinnatõusuga vaid ikka kiireneva raha väärtuse langusega. 🙂 Kogu seda lugu vaadates on tohutult kahju inimestest, kes aastate kaupa on raha kogunud kuulates mantrat, mida riigiisad ja rahandusministeerium ning pangad on korrutanud – säästke, pange kõrvale, koguge tulevikuks. Aga kuidas ja millistesse varaliikidesse? Seda meil koolis ei õpetata. Olen näinud memmesid ja taate, kes on kümne või kahekümne aastaga pannud kõrvale 20 – 30 tuhti ja no inflatsioon novembris 8,8.
No raha sulab ju neil ja sellest kogumisest ei ole midagi kasu neil.
mula ei vii meid kuhugi, meie ei ole siin mängus
Toetan baasiintressi tõstmist 2 protsendi punkti võrra.Odava raha aeg peab saama läbi võimalikult kiiresti.See on üldse absurdne et lastakse sellist laenurallit pidada.Pole võimalik majandada kui hinnad tõusevad koos palkadega.See on absurd mis viib hüperinflatsioonini.Saksamaa-euroopa suurim majandus on varsti hüperinflatsioonis ,Türigis on juba liir kaks korda odavam jne jne Õnneks on tegemist globaalse nähtusega.
Eestis ei ole olnud odava raha aega kuivõrd koore on riisunud kommertspangad ning võimendus ei ole liikunud majandusse ehk odava raha kasu on olematu (tootlikkus ei ole tõusnud, investeeringud tegemata). Teiseks on küsimus, et kas soovime inflatsiooni asemel deflatsiooni, töötust ja puuduvat majanduskasvu jne?
Osakonnajuhataja on rääkinud…Euroopa Keskpank ei tõsta niipea intresse (loe pikaajaline rahapoliitika realiseerimine), pigem taandub küsimus Eesti Panka mõtetusest ehk siinsed kommertspangad naudivad Eestis nõrga keskpanga saamatust kuivõrd laenuintressid on meil kordades kõrgemad kui naaberriikides ja EL keskmiselt ning kaubandusbilansi järgi on finantsteenuste (loe laenamine väljastpoolt) import kasvanud. Äkki hakkaks parem tööle sõnakõlksutamise asemel.
Oled Eesti Pangast? Adud, et tööd ei tehta seal, ise ka ei tee? Kahtlen.
Jah, EP on reaalsuses oma sisult nagu üks ministeeriumi osakond, kahjuks on praegune struktuur ülepaisutatud ning temast suurt ei sõltu ega ka ei suuda midagi kontrollida. Samaväärselt presidendi institutsiooniga võiks selle raha tuuldeloopimise ära lõpetada.