Haapsalu raudtee tasuvusuuringu tellijad ja koostajad loodavad saada majandusministeeriumilt lähema kahe kuu jooksul vastuse, kas projekt läheb kalevi alla või otsustab riik raudteeliikluse taastada.
Kevadel valminud uuringu kohaselt on raudtee pikendamine Riisiperest Turbani igal juhul tasuv.
Probleemsem, ent mitte lootusetu on Haapsalu ja Rohuküla lõigu taastamine, selgus projektijuhi Rein Riisalu ettekandest Haapsalu linnavolikogu istungil läinud reedel.
Et valmis ehitada 63 km elektrifitseeritud raudteed, on vaja ligi 70 miljonit eurot. Riisalu sõnul on see ülimalt konservatiivne hinnang — tööjooniste tasandile minnes ja riigihankeid korraldades võib hakkama saada ka odavamalt.
Näiteks on eskiisprojektis ette nähtud rööbas, mille meeter kaalub 60 kilo. Lähtutud on Eesti Raudtee standardist.
Edelaraudtee kasutab aga Türi–Viljandi lõigu remondil 11 kilo kergemat rööbast. See teeb ehituse juba metalli arvel odavamaks.
Põhimõttelised muudatused
Türi–Viljandi lõigu 52 km remont algas aprillis. Septembri lõpuks on rööpad Viljandis väljas. See näitab, et Haapsalu raudtee saaks taastada aastaga.
Kui ministeerium ütleb raudtee taastamisele "jah", toob see omavalitsustele üksjagu otsustamist vajavaid küsimusi.
Nii on taastataval lõigul 18 ülesõidukohta, viis silda, 23 truupi. Liiga palju, nentis Riisalu ja lootis, et omavalitsustega koostöös saab nende arvu vähendada. See teeb raudtee–ehituse taas odavamaks.
Poliitilisi otsuseid peab langetama ka Haapsalu linnavõim. Uuringu kohaselt tuleb linna kolm peatust: Kastani, vana vaksal ja Wiedemanni tänava ots Õhtu kaldas, kust rongid Rohuküla poole pööravad. See lõik peaks kulgema praeguse kergliiklustee kõrval. Lõpp–peatus eeldab kooskõlastamist praeguste planeeringutega.
Üldplaneeringus on uue raudteejaama asukoht suure trummi juures. See variant aga välistab Rohuküla raudtee, kui kohalikud poliitikud jäävad üldplaneeringule kindlaks.
Raudteeuuring arvestab ainult reisirongiliiklusega, sest kaubaveoraudtee järele kohalikel ettevõtjail vajadust pole.
„Ükski äriidee ei seisa praegu raudtee puudumise taga,” vahendas Riisalu ettevõtjate küsitlust.
Rong võib vähendada bussiliiklust
Uuring, mis otsis lahendusi kogu Loode–Eesti ühistranspordi parandamiseks, arvestab, et taastataval lõigul hakkavad sõitma elektrirongid. Haapsalust Tallinna peaks saama 95 minutiga, ekspressrong sõidaks selle maa tunniga. Inimeste liikumist arvestades tuleks eelistada peatusi tegevaid ronge ekspressidele, jahutas Riisalu liigseid lootusi.
Kui arvestada, et bussiliiklus ei muutu, on Riisipere–Rohuküla rongiliikluse tasuvus kerges miinuses. Pluss tekib, kui bussid hakkavad raudteejaamadesse sõitjaid n–ö ette vedama. Et näiteks Kuressaare–Tallinna buss sõidabki ainult Ristini ja sealt minnakse rongile.
See eeldab aga seadusemuudatusi, sest kui bussifirmal on liiniluba Tallinnani, ei saa keegi seda ära võtta. Üks võimalus on, et riik ostab õiglase hinnaga ära liiniloa, aga seda kulu on praegu võimatu hinnata.
"Me ei taha, et raudtee ehitataks üle bussifirmade laipade," kinnitas Riisalu.
Kas ministeerium jagab uurijate optimismi?
Linnavolikogu istungil osalenud endine maavanem ja uuringu juhtkomitee liige Neeme Suur toonitas, et Haapsalu raudtee taastamine ei ole Eesti mõistes suur investeering ega võistle prioriteediks võetud Rail Balticuga. Küll aga on see regionaalpoliitiline otsus.
Riisalu lisas positiivse aspekti: Haapsalu raudteel ei ole maaprobleemi, nagu on Rail Balticul, sest tammialune maa kuulub enamalt jaolt riigile.
