„Pole mingi üllatus,“ ütles Silma õpikoja loodusõppe juhendaja Marko Valker. „Maod virguvad esimeste soojade kevadpäevadega, kuigi varakevadel ei liigu nad küll mitte iga päev,” rääkis ta. See konkreetne nastik on Valkeri sõnul pildile püütud ühe vana talukoha juures. „Kivivundamendis oli koos paarkümmend elukat,“ ütles ta.
Nastikud talvituvadki sageli suurtes pundardes allpool maapinda, et külm neile liiga ei teeks.
Valkeri sõnul püsivad nastikud kevade algul pigem oma talvituskohtade ligidal, et nii jahedaga kui ka siis, kui neid midagi häirib, taas varjule pugeda. Soojemate ilmade saabudes liiguvad nad rannaniitudele, kus on nende peamised suvised elupaigad. Nastikuid elab ka jõgede, järvede ja tiikide kallastel, niisketes metsades ja lamminiitudel.
Nastikud toituvad konnadest ja kullestest, samuti sisalikest ja hiire, mügri või muude väikeelukate vastsündinud poegadest. Noored nastikud püüavad sageli putukaid. „Nad on väledad ja väga head ujujad,“ selgitas loodusõpetaja.
Vaadake ette, kobrad on ka ninad välja pistnud. Olen mõnda linna peal näinud juba.
Nägin täna juba kolme …….
Mul ämm ka nina välja pistnud.
Küll on hea, et lastel on koht kuhu kirjutada ja oma arengutaset näidata 🙂
Sa pole Juku ju , sa suht Maali ikka