Pandipakend kogus kokku ja suunas taaskasutusse eelmisel aastal üle 266 miljoni ühekordse kasutusega pandimärgiga joogipakendit, neist Läänemaalt 4,5 miljonit pakendit.
Kui 2019. aastal suunas Eesti pandipakend taaskasutusse 250 miljonit pandipakendit, siis eelmisel aastal kasvas see number 6,3% ehk 266,6 miljoni pakendini. Läänemaalt suunati eelmisel aastal taaskasutusse 4,5 miljonit pandipakendit, mida on 400 000 võrra rohkem kui aasta varem. Maakonna ühe elaniku kohta tagastati keskmiselt 219 pakendit.
Kõige aktiivsemalt tagastasid pandimärgiga pakendeid Hiiumaa ja Lääne-Virumaa elanikud – vastavalt 240 ja 239 pakendit maakonna elaniku kohta. Koguseliselt oli suurim tagastus Harjumaal, kust taaskasutusse läks 119,4 miljonit pakendit ehk 45% kõikidest Eestis kokku kogutud pandipakenditest. Tartumaa elanikud aitasid Eesti Pandipakendil taaskasutusse suunata 33,4 miljonit pandipakendit.
„Kuigi eelmisel aastal jäid ära mitmed suurüritused, Eestit külastas vähem turiste ja mõned toitlustusasutused olid sunnitud tegevuse lausa peatama, suurenes taaskasutusse suunatud pakendite hulk 16 miljoni võrra. Väikse, kuid olulise panuse andsid koolilapsed, kes kogusid keskkonnakampaania #ärarääma raames kokku 31 000 pakendit, mis muidu oleksid oma elukaare prügikastis lõpetanud. On selge, et Eesti elanike keskkonnateadlikkus on veelgi kasvanud ning taaskasutusele pööratakse aina enam tähelepanu,“ ütles pandipakendi juht Kaupo Karba.
Viimase 16 aasta jooksul on Eesti pandisüsteemi kaudu kokku kogutud ja taaskasutusse suunatud pea 4,3 miljardit ühekordse ja korduskasutatava pandipakendi.
Pandipakend on vaid väike osa kogu sünteetikast.
pressitakse maasse endiselt meil sünteetikat jm.prügikäitlemisel,kas see on kontrollitav
mitte ilmtingimata, sest enamus pandipakendeid on ümbertöödeldavad ja seda praktiliselt piiramatult.
Ei pressita maasse, ära põletatakse. Iru prügipõletusjaama kaugkütte piirkonnas on soojahinnad ühed odavaimad Eestis.