Läänemaa turism on suurtest naabritest tagasihoidlikum, aga mõnevõrra stabiilsem, sest on orienteeritud n-ö mitmekülgsemale publikule.
Saare- ja Pärnumaa eripära on tugev orienteeritus turismile. Lääne- ja Hiiumaal ööbijate arv annab kokku vaid kaks kolmandikku Saaremaal ööbinute hulgast ja Pärnumaaga ei tasu ennast võrdlema hakatagi.
Läänemaa seevastu pakub võõrale mitmekülgsemat huvi kui tugevasti puhkuse poole kaldu Pärnu- või Hiiumaa. Positiivne on, et Läänemaal jaguneb ööbijate hulk võrdsemalt puhkajate, tööasjus tulnute, sportlaste jts vahel. See tagab majutuskohtadele stabiilsema töö aasta ringi. Kui näiteks Hiiu-, Saare- ja Pärnumaal valitseb talvel majutuskohtades vaikus ja ööbijate hulk mitmekordistub mais-juunis, siis Läänemaal nii suuri hüppeid ei ole. Seetõttu ei pea talveks ka väga palju kohti kinni panema. Saaremaal oli näiteks jaanuaris lahti 76 majutuskohta, juunis 167; Hiiumaal vastavalt 24 ja 46, Pärnumaal 79 ja 130, Läänemaal 37 ja 54.
Et aga kõikjal Eestis on majutuskohti siiski palju rohkem kui ööbijaid, tuleb ellujäämise nimel kõvasti pingutada. Lääne- ja Hiiumaal tuleb olla erakordselt nutikas, sest turist tahab siin iseäranis väikese tasu eest öömaja leida.
