4

Turist otsib Läänemaal õige odavat ööbimiskohta

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Roosta puhkeküla ööbijate rekord püstitati mullu, mil majades ja telkides oli 4500 surfilaagrilist. Foto Arvo Tarmula

Kui üle Eesti on tänavu majutusasutustes peatunud turistide arv kasvanud 6% ja saavutanud I poolaasta kõigi aegade kõrgeima taseme, siis Läänemaal jäi rekord löömata.

Läänemaal öömajale jäänud võõraste hulk on siiski kasva- nud ligi 1500 võrra, mis on mullu sama ajaga võrreldes 5,4% rohkem.

Mullu esimesel poolaastal ööbis Läänemaa majutusasutustes 26 000 turisti, tänavu sama ajaga oli neid 27 425, näitavad statistikaameti andmed. Seda on rohkem, kui on Läänemaal elanikke.

Kõige rohkem oli majutus- asutustel külastajaid esimesel poolaastal Läänemaal 2007. aastal – 28 844.

Eestlasi käib rohkem, soomlasi vähem
Rohkem kui pooled turistid on eestlased, neid on tänavu Läänemaal käinud paari tuhande jagu rohkem kui mullu ehk kokku üle 15 600.

Järgmise suure hulga moodustavad soomlased, kuigi neid on tänavu vähem. Mullu esimesel poolaastal külastas Läänemaa majutusasutusi üle 10 000 soomlase, tänavu oli neid 8300.

Küll on aga poole võrra kasvanud Hiiumaa majutusasutusi külastanud soomlaste hulk (579 mullu, 1134 tänavu).

“On küll turiste rohkem, eriti siseturiste,” tunnistas Läänemaa turismiinfokeskuse infokonsultant Kadri Þavoronkov. Siseturistid tulevad infokeskusse, et küsida saarte, praami- ja bussiaegade kohta.

Kõige kaugemad turistid on tänavu olnud jaapanlased. Palju on tänavu ka jalgrattaturiste – taanlasi ja hollandlasi. Osa tuleb lennukiga Soome ja hakkab siis jalgrattaga läbi Eesti kodu poole väntama. Osa teeb selle teekonna läbi vastupidi.

Huvitaval kombel annavad jalgrattaturistide seas tooni vanemad inimesed.

“50-60 pluss,” kirjeldas Þavoronkov.

Roosta puhkeküla tegevjuht Ingrid Sieberk ütles, et neil on väliskülastajate arv kasvanud. Tänavu on Roostal olnud üle 5000 ööbija.

Kevadeti muudavad linnuvaatlejad rahvuste skaala mitmekesisemaks, aga peamiselt on selle arvu taga eestlased, järgnevad rootslased, soomlased ja venelased.

“Vene turisti ootavad kõik,” lisas Sieberk.

Muudatustest kõneldes nimetas Sieberk, et “pidutsevat noort inimest, keda ükski majutusasutus ei armasta, on vähemaks jäänud.” Sieberki meelest otsivad nad odavama hinnaga kohti.

“Meil on kõik majad renoveeritud,” ütles Sieberk. “Kui masu ajal pidime hinna väga alla laskma, siis täna me seda tegema ei pea.”

Miks Läänemaale tullakse?
Läänemaa majutusasutustes on tänavu kuue kuuga registreeritud 70 700 ööbimist. Laias laastus võib arvestada, et üks inimene ööbib ühes majutuskohas kaks ööd.

Enamik võõraid ei tule Läänemaale sugugi puhkama, konverentsi ja koolitust pidama või komandeeringusse. Põhjused, mis kõige rohkem inimesi Läänemaale ööbima toovad, jäävad statistikaameti tabelis lahtrisse “Muu”.

Statistikaameti juhtivstatistik Helga Laurmaa selgitas, et sinna lahtrisse paigutavad majutusasutused näiteks sportlased, mõnikord ka ravituristid, transiitreisijaid jne.

Üle 41 000 Läänemaal ööbimise mahubki lahtrisse “Muu”. 17 000 ööbimise puhul
on eesmärgiks puhkus ja 12 000 puhul töö. Läänemaal tähendab see peamiselt konverentsi- ja koolitusturismi. Hiiumaal seevastu konverentsiturismi peaaegu ei ole. Talvel annavad Hiiumaa majutusasutustele pisikest tööd need, kes töö pärast saarele saabunud, maist alates saavad ülekaalu puhkajad.

Saaremaal annavad tooni puhkajad, neid jagub ööbimiskohtadesse ka talvel, kuid ööbi- miste arv hakkab hüppeliselt kasvama aprillist. Juunis oli puhkajaid juba 3,5 korda rohkem kui jaanuaris-veebruaris.

Konverentsiturismi on puhketurismikõrvalvähevõitu ka Saare- ja Pärnumaal.

Kui puhkajad ööbisid täna- vu Pärnumaa majutusasutustes ligi 130 000 korda, siis konverentsil ja koolitusel käinud vaid 8000 korda. 134 000 ööbimist mahub lahtrisse “Muu”.

Läänemaal on odav ööbida
Juunis oli Lääne-Eesti maakondadest kõige odavam öömaja Läänemaal, öö eest küsiti keskmiselt 19 eurot. Veel odavam oli öö veebruaris, 16 eurot. Teistel kuudel jäi ööpäeva keskmine hind 20-25 euro kanti.

“Madratsi hind,” kommenteeris Roosta puhkeküla tegevjuht Ingrid Sieberk. See tähendab, et Roostal saab lisakoha 21 euro eest.

“Roostat ei saa hotelliga võrrelda, meie majakesed on hotelli mõistes sviidid,” ütles Sieberk.

Roosta keskmise hinna nimetamisega sattus tegevjuht kimbatusse, sest jaanuaris-veebruaris on hind odav, suvel ööbimistelt saadav tulu küll tõuseb, aga statistikat hakkavad mõjutama telkijad. Statistilist maksumust kujundavad ka suured rühmad, kes saavad hinnasoo- dustust, ja perepuhkajad, kes tulevad terveks nädalaks.

Turismiinfokeskuse infokonsultant Kadri Þavoronkov pakkus, et võib-olla tuleb Läänemaal öömaja keskmine hind nii odav seepärast, et enamasti tahetaksegi odavaid kohti.

“Odavamad kohad on soositud, küsitakse peamiselt hosteleid ja telkimiskohti,” ütles Þavoronkov. “Kõige odavam, A-hinnaklass on 16 eurot inimese kohta.”

Þavoronkovi sõnul peavad turistid Haapsalus ööbimist kalliks suvituslinna renomee pärast. Küll aga teeb külalistele rõõmu, et parkimine on tasuta. Eriti oskavad seda hinnata need, kes tulevad Pärnust, kus parkimine on päris kallis.

Peaaegu ühesugune oli öömaja keskmine hind Pärnu- ja Saaremaal, juunis kummaski 29 eurot, enne seda 20-27 eurot.

Hiiumaal maksis juunis ööbimine keskmiselt 20 eurot, odavaim oli öömaja aprillis, 15 eurot.

Eestis oli I poolaastal keskmine ööpäev majutusettevõttes 32 eurot, see oli 3 eurot kallim kui mullu samal ajal. Tallinna majutusettevõtetes tuli ööpäeva keskmine hind 39 eurot, kõikjal mujal Eestis sai ööbida odavamalt.

Kaks kolmandikku voodeid on tühjad
Statistikaameti andmed näitavad, et kui talvel tegutseb Läänemaal 37 majutuskohta, siis juunis oli neid juba 54 kokku ligi 1800 voodikohaga.

Voodikohtade täitumuse poolest ei küüni ükski maakond Tallinnale ligilähedalegi: Tallinnas oli juunis täidetud 63% voodikohtadest, Pärnumaal 38%, Läänemaal 35%, Saaremaal 28% ja Hiiumaal vaid 18%.

Vajadusel aga võib voodikohtade arv ka hüppeliselt kasvada. Näiteks on tänavu Roostal linade vahele magama pandud korraga 500 inimest. “Kõik majad olid täis ja üks konverentsisaal oli ka magalaks tehtud,” meenutas Sieberk.

Telkimine aga võimaldab Roostal ööbijate arvu palju kordi kasvatada. Näiteks oli mullu Roosta surfilaagris 4500 inimest. “Kõik said söödetud, joodetud, majad olid täis, aga paljud olid oma telkidega,” ütles Sieberk.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Gen.
Gen.

Pole miski rändaja ega külaliskorteri omanik,aga kuskilt tuleb piir, millest alla minna ei saa. Alati on nii,et kõik on ostjale kallis ja müüjale odav.Meil on normaalsetes,pesemis- ja söögitegemisvõimalustega hostelites hind mingi 15 euri per KÄRSS (toonitan just et kärss). Kusjuures lapsed saavad poole hinnaga. No kuhu veel ?? Tahtsin kommida õige nime all,aga selleks tuleb veel peale võtta…..sest sõimajad oma nime kahjuks ei avalda.

trips-traps-trull
trips-traps-trull

Kui need spad oma majutuse hinnad allapoole laseksid, siis oleks majutus% kindlasti tüki suurem. Kui aga BB maksab 130€, siis ei kutsu eriti majutuma.

pärismaalane
pärismaalane

EI -tulevastele küüditajatele

Eestimaa Blogi
Eestimaa Blogi
wpDiscuz