Haapsalu varjupaiga kassipojad surevad

Haapsalu kodutute loomade varjupaika tänavu toodud kuuest nooremast kassipojast on uue omaniku hoole all surnud neli.

Loomaarst Marika Pärnapuu kahtlustab, et surma põhjus on varjupaigast saadud hingamisteede viirus, mida esineb just suurtes kassikolooniates.

Ruumikitsikuse tõttu on varjupaigas täiskasvanud kassid verinoorte poegadega koos ühes ruumis. „Täiskasvanud kass lihtsalt aevastab, kuid kassipojale võib viirus osutuda eluohtlikuks. Kui on tegu piisknakkusega, levib see õhu kaudu,” ütles Pärnapuu.

Varjupaiga juhataja Maarek Nõmmik kinnitab, et varjupaigas peetakse hoolega tervise– ja puhtusenõuetest kinni, aeg–ajalt tehakse kõik ruumid tühjaks ja desinfitseeritakse põhjalikult.

Ülinoori kasse varem varjupaika Nõmmiku sõnul ei võetudki, neid hoiti uue omaniku leidmiseni töötajate ja tuttavate kodudes.

Sellest aastast on aga poegi võetud hoiule varjupaika. Alla kahekuuseid lemmikloomi veel vaktsineerida ei saa.

Pärnapuu sõnul on lühikese aja jooksul surnud neli tema juurde ülevaatusele toodud varjupaigast võetud kassi. „Alguses vaatad, et kõik on ilus ja kass terve, aga haiguse peiteaeg on mitu nädalat,” ütles loomaarst.

Haigestunud kassil tuleb Pärnapuu sõnul ninast ja silmadest eritist, nina võib olla ka kuiv ja ümbritsetud kärnadest, nakatunud loomad aevastavad tihti. Viirus võib kulgeda ka teises vormis — seedekulgla kaudu.

Paari päeva jooksul sümptomid ägenevad ja noor kass sureb äkitselt. Ravil on mõtet vaid siis, kui haigusele kohe jaole saadakse, peiteaja tõttu on see aga keeruline.

Haigus on eluohtlik noortele isenditele, kelle organism on veel nõrk. Üle pooleaastased loomad peaksid haiguse vaid kergel kujul läbi põdema. Täiskasvanud kassid võivad olla viiruse edasikandjad.

Varjupaiga lepinguline loomaarst Kaja Lillemets ei nõustu arvamusega, et kassipojad on saatusliku haiguse külge saanud varjupaigast. Tema hinnangul on surmajuhtumid tingitud keskkonnavahetusest.

„Varjupaigast uue kodu bakterite keskele sattumine alandab niigi nõrka immuunsust,” ütles ta.

Loomaarst Pärnapuu paneb inimestele südamele, et nad võtaksid koju vanemaid kui kahekuuseid kiisusid, kelle puhul juba kindlam, et tegu on elujõulise loomaga. „Uuele omanikule on suur traagika, kui perre võetud kassipoeg äkiliselt sureb,” ütles Pärnapuu.

„Kui tegu on terve, tugeva immuunsusega kassiga, ei juhtu temaga muidugi midagi,” kinnitas Pärnapuu loodusseadust, et tugevam jääb ellu.

Varjupaiga juhataja Nõmmiku sõnul räägib ta igale kassisoovijale lemmiku võtmisega kaasnevaist ohtudest. „Tänavalt tulnud looma puhul ei tea ju tema tausta ega võimalikke haigusi,” ütles Nõmmik.

Pärnu kodutute loomade varjupaiga juhataja Anni Kaiste sõnul on neil pojad ja täiskasvanud kassid eraldi ruumides, kui toetusi saadakse, plaanivad pärnakad neile ka eraldi maja.

Nõmmiku sõnul vajavad nõrga immuunsüsteemiga kassipojad hädasti omaette ruumi ja see tuleks nüüd ehitada. Vabatahtlikke käib Tulbi põigus asuvast loomade ulualusest ikka läbi, aga vaja oleks ka kogemustega ehitusmehe abi.

Talgupäev tulekul
11. augustil kell 10 algab Haapsalu loomade varjupaigas talgupäev, mille eesmärk on leida vabatahtlikke, kel südames soov aidata kaasa varjupaiga muutmisele loomasõbralikumaks. Ka tehakse algust kassipoegadele oma ruumi ehitamisega.

Oodatud on kõik, kel tahtmist loomadega tegelda. Proovida saab mitmesuguseid töid, mis on seotud varjupaiga igapäevaeluga, ja esitada küsimusi. Samuti saab jalutada koertega ja paitada kasse ning kui on soov ja võimalus, võtta endale uus lemmikloom.
Silvia Urgas