Rassirahutustes monumentide ründamine sunnib küsima ajaloo kohta ebamugavaid küsimusi.
„Avaliku ruumi ideoloogiline kujundamine ja ümberkorraldamine on omane kõikidele ühiskondadele, ent toimub võimendatult totalitaarsetes ühiskondades. Mida suuremad on poliitilised muutused, seda enam teiseneb ka avalik ruum: püstitatakse monumente ja kõrvaldatakse vanu, ehitatakse ja kujundatakse ümber teid, tänavaid ja väljakuid,” kirjutab ajaloolane Marek Tamm Eesti Ajaloomuuseumi kogumikus „Monumendid ja võim“ (kaasautoriteks veel Rita ja Jaak Valge).
Tõepoolest, üleilmsed rassirahutused, mida on jõutud juba kutsuda revolutsiooniks, on võtnud lisaks tavalisele märatsemisele sihtmärgiks ka monumendid. Black Lives Matter (BLM) liikumise rünnakud mitme ajaloolise suurkuju monumendi vastu sunnivad esitama mitmeid ebamugavaid küsimusi. Seda mõlemalt poolt.
Sarnaselt monumentidele on ka lipp ja vapp sümbolid. See, mida sümboliseerivad Eesti riigi- ja rahvuslipu värvid, oli kenasti lahtiseletatud Riigikantselei lehel. OLI! See kadus sealt märkamatult peale seda, kui Eesti keeles tuli “neeger” asemel hakata kasutama sõna “must”. Kui meenutada, siis varemas Õigekeelsussõnaraamatus oli “neeger” sõna juures eraldi märge, et sõnal puudub eesti keeles halvustav tähendus. Raske on täna leida ka dokumenti “Eesti lipu kasutamise hea tava”, mis kunagi oli nii Riigikantselei, Riigikogu, kui ka Vabariigi Valitsuse kodulehel olemas. Sel aastal avastasin, et muutunud on ka selle sümboli kasutamise kord. 14. juunil oli Eestis lipu- ja leinapäev. Eesti lipu heiskavasid… Loe rohkem »
Põhiideoloog