Mais pole veel hilja puukentsefaliidi vastu vaktsineerimisega alustada või aegunud kaitset uuendada, esmavaktsineerijatel tuleb hooajalise kaitse saamiseks teha kaks vähemalt kuuajalise vahega kaitsesüsti, teatas terviseamet.
„Soovitame vaktsineerimisega enne suve alustada, sest puukentsefaliit on Eestis laialt levinud endeemiline haigus,“ ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko. „Pärast teise süsti manustamist võib kümne päeva pärast juba rahulikult loodust nautida“.
Täielik puukentsefaliidivastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist: kaks esimest üheks hooajaks piisava immuunsuse andvat süsti tehakse 1–3-kuulise vahega, kolmas kuni aasta hiljem. Kordussüste tuleks teha iga kolme kuni viie aasta tagant. Lapsi on lubatud vaktsineerida alates aasta vanusest. Vaktsineerimisel võib kasutada ka kiirskeemi, kui kaitset soovitakse kiiresti. Vaktsiini eest tuleb inimesel endal tasuda.
„Me kindlasti ei soovita jääda lootma puukentsefaliidi ennetuses nii-öelda looduslikele vahenditele nagu küüslaugu söömine või sellega jalanõude määrimine,“ ütles Dontšenko.
Terviseameti andmetel esineb Eestis igal aastal ligi 100 puukentsefaliidi juhtu: eelmisel aastal haigestus puukentsefaliiti 85 inimest, 2017. aastal registreeris terviseamet 87 haigusjuhtu.
Eesti keskmisest kõrgema haigestumisega piirkonnad olid puukentsefaliidi puhul Saaremaa, Hiiumaa ja Läänemaa ning puukborrelioosi puhul Saaremaa Hiiumaa ja Pärnumaa.
Selle aasta nelja kuuga on Eestis registreeritud üks puukentsefaliidi haigusjuht.
Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Vaevused kestavad kuni nädal. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse ning tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe pöörduda arsti poole. Pärast puukentsefaliidi läbipõdemist tekib eluaegne immuunsus.
Puugihammustuse vältimiseks:
• kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata, püksisääred topi sokkide või kummikute sisse;
• kasuta putukatõrjevahendeid;
• pärast looduses viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused;
• vaata üle oma lemmikloom, sest temaga võivad puugid elamusse sattuda;
• vaata üle kaasa toodud lillekimbud, marjad, seened;
• väldi pastöriseerimata piima ja piimatoodete tarbimist – pastöriseerimata piimaga levib haigus loomalt inimesele.
Kui puuk on hammustanud:
• katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada – kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised;
• võimalusel kasuta puugi eemaldamiseks peenikesi pintsette või apteekides müüdavaid erilisi puugieemaldamisvahendeid;
• võta puugist võimalikult pea lähedalt kinni ning sikuta ettevaatlikult. Kindlasti ära haara puugist väga kõvasti kinni ning hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest;
• pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga;
• kui puugi eemaldamine ei õnnestu, pöördu abi saamiseks arsti poole;
• kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik, ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest.
