Naistepäeval käis Läänemaa ühisgümnaasiumi noortega kohtumas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta.
“Ma ei räägi teile midagi uut. Ma ei räägi teile midagi, mida te juba ei teaks, vaid pakun teile praktilisi seoseid ja nõuandeid,” ütles Pakosta gümnasistidele sissejuhatuseks. Tõepoolest oli suur osa teemadest, mida volinik noorte ette tõi, ajakirjandusest või ühiskondlikest debattidest tuttavad, kuid faktide ja killukeste omavaheline seostamine võis tulla nii mõnelegi noorele üllatusena.
Pakosta tõi välja selle, et Eesti on maailma tipus selle poolest, et 30aastate hulgas on ülikooli lõpetanud naisi mitu korda rohkem kui mehi. Samuti kukub Eestis gümnaasiumiastmes koolist välja kaks korda rohkem poisse kui tüdrukuid. “Minu nõuanne on, eriti noormeestele, et kui on kavas minna ülikooli edasi õppima, siis minge ja õppige ka lõpuni,” ütles Pakosta.
Teise näitajana tõi volinik välja meeste ja naiste palgalõhe, mille poolest Eesti samuti Euroopas esirinnas on. Pakost möönis, et Eurostati uuring, mida sageli ei kasutatakse, ei ole päris objektiivne – seal võetakse arvesse ainult suurte erafirmade palgaandmeid. “Kui me Ida-Virumaa siit välja võtame, oleme Euroopa keskmised,” lisas ta. Pakosta tõi näiteks, et kõigi töötajate palka võrreldes on Läänemaal naiste ja meeste palgalõhe 16,6%, mis polegi nii paha kui arvestada, et maailma kõige võrdõiguslikumaks riigiks peetavas Islandis on see veidi üle 15%.
“Kõikides riikides on naiste töötasu väiksem,” tõdes soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Ta lisas, et ka tööle kandideerides on naiste palgaootus väiksem kui meestel.
Pakosta tegi noortele ülevaate sellest, kuidas ühiskond ning selle ka koos naiste ja meeste tööelu viimastel sajanditel muutunud – alates sellest kui taluperedes töötati ühiselt kodus kuni selleni, et nüüdseks käivad nii naised kui ka mehed tööl. Ka 1930. aastatel Eesti propageeritud ideaal, et keskklassi naine ootab sätitud soengu ja valmis praega töölt naasvat meest, ei toimi enam ammu.
Volinik selgitas noortele, et tööelu muutumine järjest kiireneb: “Täna ei oska me ilmselt keegi kirjeldada töökohti, kus te töötate paarikümne aasta pärast.”
Pakosta peatus ka sellel, miks inimesed peret ei loo. “Mis te arvate, miks inimesed, nii naised kui ka mehed, kes väga tahaksid lapsi, neid ei tee?” küsis ta noortelt. Saalist pakuti vastuseks, et pole raha, pole aega, ei oska. Lõpuks tuli ka õige vastus: “Pole sobivat partnerit”. Pakosta sõnul peitubki lõhe selles, et mehed ja naised elavad eri piirkondades ja kui elataksegi ühes kandis, pole sobivat haridustasemega partnerit.
Voliniku sõnul on ka naiste ja meeste ootused partnerile erinevad. “Kui naise ootuste rida on väga pikk – tahab meest, kes oleks ühtaegu nii doktorikraadiga kui ka torumees, siis meestel on üks ootus – et naine oleks ilus,” rääkis Pakosta. Ta lisas, et eriti väiksema haridustasemega meeste nõudmised ületavad modelliagentuuride nõudmisi.
Pakosta sõnul on kõikides riikides sarnane muster see, et lastega naised saavad vähem palka kui lastetud ja vallalised. “Samas kui mees saab isaks, siis tema palk tõuseb,” tõi ta välja vastuolu.
Volinik peatus ta erialavalikul, mis gümnasistidel ees ning piiravatest stereotüüpidest, kus eristatakse naiste- ja meeste ametiteid. “Mõistlik on teha valik mitte selle järgi, kas sellel erialal töötab rohkem mehi või naisi. Eriala valides mõelge, mis tööd te teeksite lusti pärast, isegi kui teile selle eest palka ei makstaks,” soovitas ta.
Fotod Arvo Tarmula
Selle suure naiste kaitsmise tähe all on naised orjastatud ja muudetud
justkui kesksoolisteks !Tehke tööd nagu mehed,saage palka nagu mehed,hoidke kodud korras ja sünnitage lapsi !
Eriti naljakas on väide-“Eriala valides mõelge, mis tööd te teeksite lusti pärast, isegi kui teile selle eest palka ei makstaks,” .Miks sa ise siis seda tööd raha eest teed,kui see sulle nii väga meeldib või sunnib sind keegi ?
Nii ta on, see on üks paljudest kunstvõtetest millega tekitatakse tervikolemustesse kunstpingeid. Veidi lohutab see, et suureneb sellest arusaajate hulk, mittearusaajatest on aga jätkuvalt kahju. Sorry