Ott viitas võimalikule seitsmele miljonile pagulasele ametlikus sõnavõtus Lääne-Nigula vallavolikogu 20. detsembri istungil.
Volikogu liikmed sõnavõtule ei reageerinud. Lääne Elu veebis ilmunud lugu sõnavõtust osutus aga aasta üheks loetumaks ja kogus ligi sada kommentaari. Ott ütles istungil, et rahvastiku kasv on ohtlik. „Eestisse võib tulla seitse miljonit pagulast, sest meil on nende jaoks ruumi. Need plaanid on olemas, need ringlevad kuskil.”
Eile ütles Ott Lääne Elule, et refereeris Euroopa Komisjoni 2010. aasta uuringut, kus välja toodud 7,6 miljonit pagulast on teoreetiline hulk, mille Eesti suudaks vastu võtta. Uuringus on silmas peetud Euroopa Liidu rahvastiku keskmist tihedust.
Volikogu liikmed istungil Oti sõnavõtu peale midagi ei öelnud. „Eks volikogu liige Ott ütles istungil seda, mida ta arvas end teadvat. Mis seal ikka arutada. Minu teada sellist kava ei ole. See on teoreetiline arvutus selle kohta, kui palju rahvast meile mahuks,” ütles Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Neeme Suur.
„Esialgu on ta teoreetiline jah,” ütles Ott Lääne Elule. „Refereerisin dokumenti ja mitte selle mõttega, et neid nii palju tuleb, vaid kui palju neid võiks tulla. Ei tohi unustada, et Läänemaa rahvastik on ülejäänud Eestiga võrreldes veel eriti hõre,” ütles Ott.
Oti sõnavõtt eelnes Lääne-Nigula volikogu otsusele moodustada rahvastikutaaste komisjon, mis peaks tegelema sündimuse tõstmise ja võimaliku väljarände (töörände) ohjamisega. Oti sõnul ajendas teda sõna võtma Suure seisukoht, et sellist komisjoni ei peaks moodustatama. „Eks ta ise otsustas, et pole vaja,” ütles Ott. Volikogu otsustas komisjoni siiski moodustada – moodustamise poolt oli kümme, vastu üheksa volinikku. Ott ütles, et on nõus komisjoni töös ise osalema.
„Kindlasti ei hakka see komisjon tööle pagulashirmust lähtudes,” ütles Suur eile. Komisjoni esimees valitakse volikogu jaanuariistungil ja seejärel moodustab esimees komisjoni.
Suur ei pooldanud eraldi komisjoni moodustamist, sest tema sõnul tegelevad rahvastiku taastega nagunii ka teised, näiteks haridus- ja sotsiaalkomisjon. Oti sõnul on komisjoni mõte aga laiem kui taastootmine ja tähelepanu tuleb pöörata ka sisserändele. „Tallinn on muutunud viimastel aastatel väga värviliseks,” nentis Ott. „Tallinnasse ehitatakse kümneid kõrghooneid. Kelle jaoks seda tehakse? Kas seda tehakse minu või teie jaoks?! Kas seda tehakse selleks, et need hooned jääksid tühjaks?!”
Oti sõnul ei saa 21. sajandi sõjapõgenikke võrdsustada eestlastega, kes kunagi võõrsile pagesid. „Toona jagati maailm ümber. Aafrikas aga on sisesõjad, see on ju hoopis midagi muud. See on, nagu Saaremaa sõdiks Läänemaaga,” ütles Ott. „See kõik ei tähenda, et me peaksime uksed täiesti kinni panema, aga rändeprobleemile tuleb pöörata tähelepanu.”
Rändeleppe vastu Ott siiski pole. „Laua taga olla on parem kui mitte olla,” sõnas ta.
Küsimusele, kas teda üllatas, et tema sõnavõtt meedias nii palju tähelepanu sai, vastas Ott: „See näitab, et inimestel on need asjad südame peal. Esialgu on meil kõik veel OK, aga neil teemadel tuleb rääkida.”
Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmuse sõnul on Oti väide – kui see ka lähtub mingist dokumendist – nii groteskne, et seda on isegi raske kommenteerida. „Soome kohta on seal tohutu suur arv,” märkis Lõhmus. (Sama tabel, kus Eesti kohta on 7,6 miljonit pagulast, on Soome kohta toodud arv 62 miljonit.) „Igasuguseid arvutusi võib teha, aga kuskilt läheb mõistlikkuse piir,” ütles Lõhmus.
Siseministeerium pagulastest
Siseministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Merje Klopets ütles Lääne Elule, et Eesti andis mullu rahvusvahelise kaitse 13 inimesele, lisaks on tehtud 18 positiivset otsust kaitset vajavate inimeste (kvoodipagulaste) ümberasustamise raames Türgist.
„2019. aasta lõpuni on plaanis Türgist ümber asustada veel kokku kuni 80 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest,” ütles Klopets. „Seda, kui palju jõuab rahvusvahelise kaitse taotlejaid 2019 meie piirile, on raske ennustada – paralleeliks võib tuua aasta 2018, mil tegime positiivse otsuse 13 piirile jõudnud inimese osas.”
Eesti on võtnud Euroopa Liidu 2015. aasta rändekava alusel vastu kokku 206 kvoodipagulast, neist 141 Kreekast, 59 Türgist ja kuus Itaaliast. Sotsiaalministeeriumi andmetel ei viibi neist Eestis 88 inimest.
EKRE alustab sõda lehmade vastu. Lehmad peavad maa pealt kaduma! Lehmade väljaheide teatavasti soodustab kliima soojenemist. Viimane omakorda soodustab pagulaste migreerumist külmematesse riikidesse ehk Eestisse. Seega toetad liha süües ja piima juues Eesti rahva hävingut. Vot nii. Ott, pane kõrva taha.
Tegelane sahkerdab edasi ja otsib enne valimisi tähelepanu nn libauudisega, igatsus Toompea järgi, mis pakub lahedat olemist maksumaksja kulul. Trollivabrik töötab.
Sinisilmad unustage ära massiimmigratsioon see ei jõua kunagi Eestisse, EKRE püüab rahva hirmutamise läbi lihtsalt võimule saada. Puhas poliitika ei muud.
Ise pole rändeleppele vastu, aga paanikat tekitada oskab. Seltsimees oli ju kunagi Tallinna linnavalitsuses suur tegelane. Sahkerdas nii, kuidas oskas.
Täiesti suva sellisest jutus. See on jabur ning seda klikituhinas tagant torkida näitab ainult lehe taset. Võite tasuliseks teha, ei viitsi rohkem kui pealkirja lugeda.
Pooldan ka kasu lõigata sellisest jutust, tasuliseks muidugi artikkel. Mis inimesi tõeliselt huvitab ja puudutab, võiks jääda kõigile lugemiseks.
Massiimigratsiooni kõige otsesemat näidet pole vaja kaugelt otsida. Peale teist maailmasõda oli eestlasi Eestis miljoni ringis, nagu hetkel, võib – olla isegi pisut vähem. 1985 aastaks oli Eestis 1,5 miljonit inimest, eestlasete juurdekasv polnud oluline, ehitati Lasnamäed,õismäed ,mustamäed ja koplid- kelle jaoks? Kas sinna koisid massiliselt eestlased? Võiks nagu natuke ajusid liigutada. Loomulikult pidid teised teie eest vabaduse tooma ja eesti keele säilimise eest võitlema ( võiks nagu enne lugeda tolleaegse keskkomitee dokumente, kui lolluseid suust välja hakata ajama hakkate), eesti keel oli määratud kadumisele ja asemele pidi ( oligi tulemas) rahvaste vaheline keel vene keele näol.Suur ja Lõhmus on… Loe rohkem »