Esimesel ülikooliaastal tabas mind lisaks paljudele muudele suurematele ja väiksematele õudustele ka paanika selle tõttu, millise kooli ma lõpetanud olin. Kuna ma astusin ülikooli aastal, mil eestikeelset päevases õppes kõrgharidust oli veel viimaseid aastaid võimalik saada ka tasuliselt, ning mu valitud erialal oli Tartu ülikoolisüks karmimaid konkursse, siis läks tasuta kohale sissesaamiseks vaja üpris ulmelisi riigieksamitulemusi. Riigieksamitele alternatiivselt garanteeris sissepääsu kas keskkooli lõpetamisel saadud medal, kõrge koht riiklikul aineolümpiaadil või suurepäraste tulemustega IB (International Baccalaureate) õppekava läbimine.