Vanemad inimesed mäletavad, et kunagi oli Haapsalus limonaaditehas. Asutus lõpetas töö 1970. aastate keskpaiku. SEE Teater on nüüd nõuks võtnud kunagise asutuse ja seal toimetanud inimesed taaselustada. Koguti meenutusi ja mälestusi ning pöörduti Tallinna lavastaja Erki Aule poole.
"Mina omakorda rääkisin kirjanik Enn Vetemaaga ning kahekesi koos hakkasime kogutud materjali põhjal näidendit kirjutama." pajatas Aule. "Oleme ennegi koos mõne näidendi kirjutanud."
Päris lõpetatud kirjatöö veel ei ole, kuid tulevaks kevadeks on plaanis juba täispikk näitemäng haapsallastele etendada. Praegu käivad aga kunagises limonaaditsehhis (Jaani tänav 2, loomekeskuse hoovis, vana apteegi taga) proovid näidendi "Limonaadi Ets" esimese pildiga, mida publik saab näha eeloleval laupäeval.
Tants karahvini ümber
Gerda Raidla ehk sekretär Juta istub laua taga ja vadistab telefoniga. Sõbrannaga tuleb ju läbi arutada, kui väärt on ikka Rumeenia saapad ja Itaalia sukad.
Andres Urb ehk direktori aseäitja seltsimees Huigo astub uksest sisse. Ta on vaevatud olekuga, sest direktor Ets on sõitnud Leningradi ja kõik tsehhi probleemid on tema õlgadele langenud. Pealegi on tsehhist vesi kadunud, Huigo tahab aga juua.
Juta pakub talle karahvinist. Seal on puhas piiritus. Huigo sülitab selle välja ja lahkub.
Järgmisena ilmub nähtavale Indrek Pangsepp ehk autojuht Veiko Krõsnitski. Staažikas šafjor on vindine.
Aule: "Indrek, ära kohe nähtavale ilmu. Hüüa nurga tagant: "Juta!""
Pangsepp: "Hästi." Näitlejad alustavad stseeni uuesti.
Aule: "Gerda, tõuse püsti ja imesta, miks tal uisud jalas on. Saad aru?"
Raidla: "Saan küll."
Teevad uuesti. Pangsepp kakerdab uiskudel mööda mänguplatsi ja saab karahvinist märjukest maitsta.
Pangsepp: "Pagana hea vesi."
Edaspidist tegevust võibki nimetada tantsuks karahvini ümber ehk Juta ja Krõsnitski duelliks. Sekkub ka Monika Kasonen ehk tsehhi tööline Asta, kes on haavata saanud. Pudelisse gaasi lastes see plahvatas.
Lavastaja Aule sätib pidevalt misanstseene ja jälgib, et tempo lonkama ei hakkakas. Karahvinitants käib edasi, eriti hoogsalt seltsimees Huigo taasilmumisel.
Laulev miilits
Eriliselt jaburaks teeb olukorra laulev miilits. Aeg-ajalt ilmub kitarriga Allar-Ago Jürise, kelle mahlakas ja sügav bariton suudab 1970. aastate menulugude esitamisel vaatajas magusvalusa nostalgia tekitada.
Kas tõesti me elasime niiviisi? Nii jabur, aga siis tundus selline elu igati normaalne. Töö ajal aeti taga Itaalia sukki ja joodi piiritust. Ja ei midagi, peaasi, et tootmisplaaan sai täidetud. Ja sai ka, kui numbrid paberile õigesti ritta seada.
"Limonaadi Etsi" esimest pilti saab publik näha tehase kunagises hoones Jaani 2 laupäeval, 10. septembril kell 18.
Aivo Paljasmaa
