Džässmuusik ja helilooja Siim Aimla lõi rahvuseepose „Kalevipoeg” sõnadele kooriteose, mille plaadistas ning kannab 27.-29.juulil Kõmsil ette NUKU koor.
Stiililiselt on etteaste Aimla sõnul kõige lähedmal progerokile, eriti koori pool.
“Progressiivne koorimuusika,” arutles Aimla Klassikaraadiole antud intervjuus. “Kindlasti ei ole ta tavaline džässvokaal, pigem hevimetal. Aga eks Kalevipoeg oli ise ka rokimees.”
Kaheksast lugulaulust koosnev uudisteos on sündinud koostöös NUKU koori ja dirigent Reeda Tootsiga, kes kannavad teose ette teatraalse kontsertlavastusena koos Aimla juhitud instrumentaalansambliga.
“Selleks, et hõngu ja meeleolu edasi anda, oleme teinud mõned nopped sealt [eeposest “Kalevipoeg”], et tuleks välja Kalevipoja isiksuse erinevad pooled,” selgitas Aimla.
Lavastuses lauldakse lugusid Saarepiigast, soome sepa mõõgast, Sarvikust, siili soovitusest ja teistest muistsetest mälestustest, mis rahvuseeposes tallel. Saatepillidena on lisaks tavapärastele muusikariistadele kasutusel ka arhailisemad helitekitajad: vokid, vikat, kivid, puuroikad ja muu selline.
Saarepiiga, Soome sepalt mõõgatoomise, kiviviskevõistluse, siili soovituse ja teiste lugulaulude vahel seletavad sündmustiku kulgemist meie jutustajad Doris Hallmägi elektroonilise muusika saatel.
Lisaks koorile ja elektroonilisele muusikale on meil ansambel Siim Aimla juhtimisel, kus on pille kontrabassist vikatini. Lisaks kivid, puulusikad, vokid, roikad, kitarr jne.
Etendus tähendab seda, et koor ei seisa kahes reas paigal, mustad kaaned käes, vaid kehastab kordamööda nii Kalevipoega kui kõiki teisi tegelasi ja on ka jutustaja rollis.
Miks tuuakse “Kalevipoeg” lavale justnimelt Kõmsil? “Sest et see on hea koht,” tõdes Aimla.
Samas loodab autor, et Kalevipoja lood ei takerdu Kõmsile. Aimla tahaks, et “Kalevipoega” etendatakse ka mujal. “Ta soboib igale poole, vahvatesse küünidesse,” arutles Aimla. “Tore oleks, kui seda saaks veel mängida ja esitada. Plaat on salvestatud, koor saab sellega väga hästi hakkama.”
“Kalevipoeg”
Kontsertetendus kestab u 1h 20 min.
- Etenduses esinevad NUKU koor ja Siim Aimla ansambel
- Elektrooniline muusika Doris Hallmägi
- Valgustus Triin Rahnu (Nukuteater)
- Kunstnikud Pirjo Kullerkupp ja Kristiina Tuubel
- Lavastaja ja koorijuht Reeda Toots
- Jutustavaid vaheosi esitavad Doris Hallmägi elektroonilise heliloomingu saatel NUKU koori lauljad
Ei saa mitte vaiki olla…
Posted by Nuku koor on Reede, 31. jaanuar 2014
