Silt: Kõmsi

14. augustil muutub Kõmsi poe esine õu üheks päevaks turuplatsiks, kus lapsed müüvad erinevat kaupa kunstiteostest mänguasjadeni. Ürituse eestvedaja Lilia Urbi sõnul räägib ta noortega sageli projektidest, planeerimisest, koostööst ja vastutuse võtmisest, kuid siiski õpitakse kõige paremini päris kogemuse kaudu. Tunamullu panid Kõmsi lapsed Urbi sõnul täiesti omal algatusel majade vahele püsti väikese müügileti. „Laste siiras elevus, ettevõtlikkus ja soov ise midagi teha avaldasid mulle muljet. Nii otsustasin neid veidi aidata ja suunata,” lisas ta. Koostöös lapsevanemate ja teiste kogukonna liikmetega sündiski laste oma õuemüük – päev, kus lapsed saavad ise valmistuda, oma müügikoha kujundada, hinnad välja mõelda, klientidega suhelda ning kogeda, mida tähendab oma ideest päris et

[gallery ids="444221,444224,444222,444223"] Eesti-Läti neljanda elektriühenduse koosolek Kõmsi rahvamajas reede õhtul kiskus üpris teravaks, kui paar maaomanikku süüdistas liini oma maa väärtuse nullimises. Sellest hoolimata pidas riigi eriplaneeringu projektijuht Monika Korolkov arutelu kordaläinuks. Kõmsi rahvamajas toimunud arutelu oli tosinast avalikustamiskoosolekust viimane.

[caption id="attachment_436836" align="alignnone" width="1920"] Kaelavõru. Foto Vahur Lõhmus[/caption] Enne 1969. aastat teati Läänemaa vanemast ajaloost alles üsna vähe, kuid siis tulid Kõmsilt päevavalgele üllatuslikud leiud.  1914. aastal kaevas baltisaksa arst ja ajaloohuviline Adolf Friedenthal muistseid kalmeid Kõmsi paepealsel. Pikemast ida-lääne suunalisest kalmest tuli kaevamistel nähtavale raudkivide rida. Märgati ka halvasti säilinud inimluid, mõnda tagasihoidlikku raudeset ning savinõukilde. Haimres avastati muinasaegne matmispaik, kui sinna hakati 1929. aastal ehitama koolimaja. Kaevamistulemused näitasid, et tegu oli 11. sajandil rajatud põletuskalmistuga. 1939. aasta juunikuu lõpus ja juulikuu alguses uuriti Laukna külas Haimrega samaaegset matmispaika. Pea