Puidu ja puittoodete väljavedu Euroopa Liidu riikidesse moodustab Eesti kogu ekspordist üle 10%. Värske uuring näitab, et Eesti ekspordib töötlemata puitu odavamalt, kui meie peamised sihtriigid seda toodet keskmiselt sisse ostavad. Statistikaamet vaatles töötlemata puidu eksporti Euroopa Liidu riikidesse perioodil 2015-2017, kirjutas Statistikaameti praktikant Reiko Blum Statistikablogis.
Töötlemata puit jaguneb värvitud, troopiliseks, okas- ja lehtpuiduks, mis on töötlemata, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud. Eesti ekspordi näitajad põhinevad Eesti ettevõtjate poolt esitatud andmetel ja olulisimate sihtriikide näitajad Eurostati andmetel.
Vaadeldaval perioodil on puidu ja puittoodete eksport kasvanud, samuti on suurenenud selle kaubamärgi osatähtsus kogu ekspordis. Aastal 2017 ületas puidu ja puittoodete eksport Euroopa Liitu miljardi euro piiri.
Puidu ekspordi kasvu panustavad peamised kaubaartiklid on küttepuit ja puidugraanulid, mille eksport on kasvanud 2015. aasta 155 miljonilt eurolt 2017. aastaks 200 miljoni euroni. Höövellaudade ning puidust tisleri- ja puusepatoodete (aknad, uksed, liimpuitplaadid) eksport on kasvanud samal perioodil vastavalt 29 ja 26 miljonit eurot.
Kogu puidu ekspordist moodustas töötlemata puidu eksport 2015.–2017. aastal vastavalt 10,9%, 10,2% ja 8,9%, kokku eksporditi töötlemata puitu Eestist Euroopa Liidu riikidesse 99, 95 ja 93 miljoni euro väärtuses ning 2,32, 2,32 ja 2,23 miljonit kuupmeetrit. Kuigi puidu eksport tervikuna on suurenenud, on töötlemata puidu eksport ja osatähtsus puidu koguekspordist hoopis vähenenud. See näitab, et järjest suurem osa puitu töödeldakse ümber Eestis, selle asemel et eksportida seda töötlemata kujul.
Töötlemata okaspuit on lehtpuidust kallim
Troopilise ja värvitud puidu osatähtsus töötlemata puidu koguekspordist on väike (2017. aastal vastavalt 0,3% ja 7,8%), seetõttu vaatleme lähemalt okas- ja lehtpuidu eksporti Euroopa Liitu.
Kogu töötlemata puidu mahust moodustas okaspuit vastavatel aastatel 52,5%, 53,7% ja 52,8%. Aastal 2017 moodustas töötlemata okaspuidu ekspordist 27% männipuidu ja 70% kuusepuidu eksport. Töötlemata lehtpuidu mahust moodustas 85% kasepuidu eksport.
Vaadeldud perioodil on töötlemata okaspuit olnud töötlemata lehtpuidust kallim. Näiteks 2017. aastal oli kuupmeetri Eestist eksporditava okas- ja lehtpuidu hind vastavalt 44,6 ja 37,7 eurot.
Võrdlus teiste Baltimaadega
Eesti oli 2017. aastal Baltimaade suurim töötlemata okaspuidu eksportija. Töötlemata lehtpuidu eksportimisel olime Läti järel teisel kohal. Nii 2015., 2016. kui ka 2017. aastal oli töötlemata okas- ja lehtpuidu kuupmeetri hind eksportimisel väiksem Läti ja Leedu ekspordihindadest.
2017. aasta andmetel olid töötlemata puidu ekspordil meie peamised sihtriigid Rootsi, Soome, Saksamaa ja Läti.
Eksport Rootsi on üle kahe korra suurem kui teistesse peamistesse sihtriikidesse. Millist mõju avaldab see meie töötlemata okas- ja lehtpuidu ekspordile?
Nii töötlemata okas- kui ka lehtpuidu keskmine kuupmeetri müügihind on meil madalam kui Rootsi sisseostetav keskmine kuupmeetrihind. Eestist eksporditud töötlemata okas- ja lehtpuidu kuupmeetri hind on samuti madalam võrreldes selle toote teise kahe peamise sihtriigi, Saksamaa ja Soome, impordihindadega. Nii leht- kui ka okaspuitu oleme eksportinud odavamalt, kui meie peamised sihtriigid on importinud.
Aastatel 2015–2017 on Eesti eksportinud peamistesse sihtriikidesse töötlemata puitu odavamalt, kui on vastavates riikides toote keskmine impordihind. Baltimaades on Eestist eksporditava okas- ja lehtpuidu kuupmeetri hind kõige madalam. Puidu ja puittoodete ekspordi maht Euroopasse on suurenenud, kuid samas töötlemata puidu osatähtsus on vähenenud. Seega on Eestis üha enam hakatud puitu ümber töötlema ja suurema lisandväärtusega töödeldud puitu ning erinevaid puittooteid eksportima.
Reiko Blum, Statistikaameti praktikant