Eesti erametsad on raieküpset puitu täis ja planeeritava puidurafineerimistehase toorainevajadus ei ohusta meie metsade kestlikku majandamist. Erametsaomanike poolt on Eestisse planeeritav uus ja kaasaegne puidutöötlemistehas oodatud, sest väärindab seni olulise kodumaise nõudluseta metsamaterjali, kinnitas Läänemaa metsaühistu tegevjuht ja Eesti erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link.
Mikk Linki sõnul on siinsed erametsad raieküpset puitu täis. Selle põhjus on metsade alaraie – viimase 20 aastaga on Eesti metsade tagavara suurenenud üle 40%, mis on peaaegu 200 miljonit tihumeetrit.
„Raietel saadav puit jaguneb palgiks, paberipuiduks ja küttepuiduks. Seni on Eestis paberipuidu nõudlus olnud väike ja selle kokkuostuhind ebastabiilne ning paljuski seetõttu on eraomanikud metsa majandamist aastaid edasi lükanud,“ selgitas Link.
Erametsaomanike poolt on Eestisse planeeritav tehas oodatud, sest väärindab seni kodumaise nõudluseta metsamaterjali kõrgema lisandväärtusega toodeteks. Tehas mitmekesistab puiduostjate valikut ja täidab paberipuiduturu lünga. „Tehase tulekuga kasvab konkurents praegu suures osas Skandinaaviamaade tehastele müüdud paberipuidule. Kodumaine suurem nõudlus aitab paberipuidu hinda tõsta ja see elavdab metsaomanike majandamishuvi,“ lisas Link.
Liidu hinnangul on puidurafineerimistehas erametsadele kasulik, sest see hoogustab hooldusraieid, mis omanike vähese huvi tõttu on liialt unaruses. „Metsakasvatuslikul hooldusraiel saadav puit – keskealises metsas väljaraiutavad üksikud puud, kehvemate omadustega puud jms, on justnimelt tehase tooraine,“ lisas Link. Erametsa hooldusraiete laienemist peab tähtsaks ka Eesti metsanduse arengukava.
Link rõhutas, et tehase rajamisest kasu saavate enam kui 100 000 metsaomaniku seisukohast on samuti tähtis tehase keskkonnamõju hindamine, et see toimuks sõltumatult ning põhjalikult: „Tehase idee arendajad on kinnitanud, et enne tehase rajamise otsust ei langetata, kui selle keskkonnamõjud on põhjalikult hinnatud ja kõik uuringud tehtud.“
Seni Eestis vähe kasutatud paberipuidu heitliku nõudluse tõttu on erametsaomanikud oma raieid juba aastaid planeerinud tagasihoidlikumalt kui võimalik. See on põhjustanud küpsete majandusmetsade tagavara kasvu, mis tähendab, et planeeritaval puidurafineerimistehasel pole vaja puitu lisaks importida.
Elukogemus näitab, et sellised suurprojektid lähevad kordades kalimaks ehitada ja käivitada kui algul plaanitud. Investorid aga tahavad raha tagasi teenida ja tulugi.Kuidas muidu see saab õnnestuda kui sisuliselt monopoolsesse seisu tõusnud kokkuostja kehtestab talle sobivad hinnad.Niipalju kenast ja viisakalt(artiklis mainitud hooldusraied jms) metsa majandada võimaldavast hinnast. Suure surve nende lagaraielankide tekkimisele ju andiski puidu hind mis võimaldas tulu teenida vaid nn likviidse materjali kiirel ammutamisel suurte harvesteritega lageraie teostamise meetodil. Vale on ka arusaamine, et see oleks nagu meie omamaine kõrgtehnoloogiline tootmine-kogu tehnoloogia tuleb ju importida. Veel ütleb elukogemus, et räägitagu enne mis iganes, tegelikkus on selline, et kus tootmist… Loe rohkem »
Väga ilus unejutt sellelt härralt. Tegelikkus on kahjuks teine- enamuses on tegu lageraie lankidega, mis jäävadki aastakümneteks lagedaks,kuni loodus ise taastub.Kui taastub. Ja nii pole imestada,kui elupaigad ja toidu kaotanud loomad- linnud loodusest kaovad. Peaks kohustuslik olema lageraie lankide täis istutamine ning määrama metsaärikatele tagatisraha juhuks,kui nad aasta jooksul lanke täis ei istuta.
Selline kohustus on olemas – kahe aasta jooksul tuleb lank täis istutada.
Kas selles kohustuses on ka lubatud raiutud metsa võsaga asendamine ? Sõidad mööda maanteid ja maharaiutud metsa asemel laiub võsa.