Väikekaupmeeste veebilehel tiksub loendur. Aktsiisiloendur võtab arvesse Eesti riigil saamata jääva alkoholiaktsiisi kui käibemaksu kogumina. Liidu väitel viivad Eesti tarbijad maksuraha Lätti 1,5 eurot sekundis. Foto: ekraanitõmmis
Eesti Väikekaupmeeste Liit on kogunud ligi 31 000 allkirja petitsioonile, milles kutsutakse üles riigikogu ja valitsust loobuma planeeritavatest piirangutest jaemüügi korralduses. Kollektiivsele palvekirjale sai toetusallkirja anda ka mitmes Haapsalu poes.
Väikekaupmehed ütlevad oma pöördumises, et nad on mures, sest riik on kehtestanud ja täiendavalt kehtestamas mitmeid regulatsioone, mis seavad väikepoodide säilimise ohtu.
„Riiklik maksupoliitika on kaasa toonud massilise piirikaubanduse, mille tõttu on eelkõige Lõuna- Eesti väikepoed suurtes raskustes. Lisaks plaanitakse muudatusi ka alkoholi ja tubaka jaemüügi korralduses, mis eeldab kaupmeestelt suuri investeeringuid poodide ümberehitamiseks,“ kuulutasid kaupmehed oma pressiteates. Täiendavad investeeringud käivad liidu hinnangul väikekaupmeestele üle jõu, teatas liit.
„Kutsume riigikogu üles loobuma paanitud muudatustest ja arvestada meiega,“ ütles liidu juhatuse liige Rein Reinvee pressiteate vahendusel.
Alates septembri algusest on väikekaupmehed kogunud allkirju petitsioonile, milles kutsutakse üles vaatama üle kehtiv alkoholi aktsiisipoliitika ja loobuma täna tubakaseaduses plaanitavast nõudest, mis tähendab tubakatoodete leti alla peitmist müügikohas.
Haapsalus Metsa poes oli palvekirjale võimalik anda allkirja umbes pooleteise kuu jooksul. Müüjate sõnul olid poel kliendid varmad toetusallkirju andma. Neid kogunes kausta sadu.
Kõige suurem oli osalusprotsent Valgamaal, kus andis palvekirjale allkirja 8,9 protsenti elanikkonnast. Selle piirkonna kaubandust on alkoholiralli Lätiga enim räsinud. Suur osalusportsent oli ka Võru-, Jõgeva- ja Raplamaal. Petitsioonile oli võimalik allkirja anda väikepoodides üle Eesti.
Eesti Väikekaupmeeste Liit koondab enda liikmeskonda ligi 150 väikepoodi, sh kümneid maakaupluseid, andes tööd kogu Eestis ligi 3000 inimesele.
Metsa pood Haapsalus. Foto. Urmas Lauri
Nüüd ma nägin teises uudises millest jutt. Mõni poodnik arvab, et kliendid ei tea siis enam mis suitsu osta. Loll jutt. Kas nad ostavad esimest korda suitsu?
Ja järgmiseks paluks alkohol kassade juurest ka leti alla või oma nurka, kus see lastele nähtaval kohal poleks.
Mis ümberehitusi nõutakse? Kui seda, et alkoholil oleks oma nurgake , siis olen nõus sellega.
Haapsalus on neid poode kaks, kus alkohol on noortele/lastele nähtaval kohal. Kastani ostukeskus ja Metsa pood. Miks peab laps jäätise või piima ostmiseks alkoholi vahel ringi seiklema?
Minult ei saa riik sentigi suitu/alkoholi pealt. Pole mul seda sodi vaja tarbida.
Asju ei pea peitma, mis lastele kohased ei ole. Selgitatakse lastele. Vastasel juhul läheb ülikooli, saab kodust eemale, näeb alkoholi ja siis…………! Selline poodide ümberehitus annab efekti ainult kaupmeestele ja seda negatiivset. Muud tolku pole. Mind samuti ei huvita ei alko ega tubakas. Aga ma pole ka märganud, et nad ise mulle ligu tikuvad, lihtsalt pole vaja ja ei ostagi.
milline idi oskab 1 riik olla oivaline