Teate küll neid ühe küsimuse anekdoote, nagu „Kas olete juba hommikuse konjakijoomise maha jätnud?”. Vastate „ei” ja inimesed arvavad, et armastate hommikuti napsi võtta. Vastate „jah” ja inimesed arvavad, et varem alustasite hommikut konjakiga. Tegemist on niinimetatud suletud küsimustega, mille vastusevariantide hulk on piiratud, sest neis on peidus teatud eeldused selle kohta, mida te teete.
Konjakijoomise küsimus sobib naljategemiseks, aga kui Nõva vallavalitsus korraldas sama tüüpi küsimustega rahvaküsitluse, on asi tõsisem. Just nii läks Nõva vallal, kui nad uurisid elanikelt, kas nad soovivad, et Nõvast saaks tulevases Lääne-Nigula vallas osavald või esindaks neid Nõva kogukonnakogu. Iga esimese kursuse sotsioloogiatudeng teab, et pädevas küsimustikus on nii suur vastusevariantide valik, et igaüks leiab oma seisukohta väljendava variandi. See ei tähenda, et vastusevariante peaks olema kümneid või sadu. Aidanuks kolmandast variandist, näiteks „Muu”.
Korrektne ei ole küsimustik juba keeleliselt. Vastusevariandid olid esitatud küsimustena.
Sellised asjad tunduvad tähenärimisena. Mõte oli ju selge. On ka selge, et emb-kumb variant läheb käiku, isegi kui vastajale meeldiks mingi kolmas tee.
Pole põhjust arvata, et vallajuhid oleks küsimuste lehe teadlikult nõnda sõnastanud, et selle kallal norida saaks. Küsitluse tulemus ei ole volikogule siduv ja see ei ole kaugeltki nii tähtis otsus kui valla ühendamine naabritega. Aga kui vald kihab juba niigi vandenõuteooriatest, on seda enam põhjust korrektne olla, et mitte õli tulle valada.
Kindlasti saavad osavaldadest kasu nendest piirkondadest Lääne-Nigula volikokku kandideerivad inimesed, sest kui valija tahab, et tema hääl läheks ka osavalla liikmete valimisel asja ette, peab ta hääletama oma osavalla kandidaadi poolt.
Osavalla kandidaadi poolt hääletamine ei tähenda midagi, sest vald võib selle koosluse lihtsalt laiali saata.