Foto: Arvo Tarmula
„Tahame planeeringu kehtestada enne maavalitsuse lõppu. Planeeringu kehtestamine augustis-septembris, see on meie eesmärk,” ütles Lääne maavalitsuse arenguosakonna juhataja Merle Mäesalu.
„Kõik ettepanekud, mis on olnud mõistlikud, nendega oleme ka arvestanud. Millest me ei tagane, see on kiirus 160 km/t, sest oleme raudteele seadnud pikaaegse plaani. See pole kümne aasta projekt, see vaatab 50 ja rohkem aastat ette,” selgitas Mäesalu.
Raudteeplaneeringu kohta esitasid eriarvamusi Palivere aleviseltsi esindaja Andrus Eilpuu, Allikmaa küla elanik Rauno Reinthal ja Kadarpiku küla elanik Elle Luha. Kõigil neil oli üks ühine seisukoht – planeeritav projektkiirus 160 km/t on liiga suur. Allikmaal ja Kadarpikul ei olda rahul ka kavandatavate õgvendustega.
Proteste analüüsinud rahandusministeerium leidis, et kiirus 160 km/t on põhjendatud. „Päris mitmeid asju võtsime arvesse, eriti just neid, mis puudutavad ohutust ja Palivere ülekäike,” nentis Lääne maavanem Neeme Suur. „Rahandusministeerium oli suuremas osas meid toetavas positsioonis.”
„Üldiselt ministeeriumi seisukoht ei erinenuid maavalitsuse omast,” tõdes Eilpuu. „Kõige suurem protest oli Paliveres see, et rongid hakkavad 160kilomeetrise tunnikiirusega alevist läbi tuhisema. Aga selle koha pealt ei pannud ministeerium piirangut peale.” Sellele vaatamata pole Eilpuul kavas kohtusse minna. „Mina isiklikult kohtuteed ette ei võtaks,” arutles Eilpuu. „Prooviks konstruktiivse koostööga asja ajada.”
Päris tühjade pihkudega Palivere rahvas siiski ei jäänud. Planeeringus kirjeldatakse potentsiaalset kergliiklusteed alevi ja Kuliste aasa vahel. „Kuigi on lahti, kes ja kuidas seda rajab,” ütles Eilpuu. Teiseks oluliseks muudatuseks peab Eilpuu seda, et lisati üks parikimiskoht Palivere jaama juurde. Jaamast kaugemale nihutati ka raudtee kõrik ehk ümbersõidutee.
Planeeringus täpsustati ja täiendati alevirahva soovil ka raudteest ülekäike.
Haapsalu raudtee taastamiseks puudub rahva poolt ülalpeetavate poliitikute tahe regionaalpoliitikat teha. Mida teha kui regioonis loodetavaid hääli vähe. Kogu regiooni või maakonna arenguks vajaminev finants jaotatakse elanike arvu järgi, mida peale haldusreformi ja Lihula ning Hanila valla lahkumist Lääne maakonnast veelgi vähem. Seni kuni ei toimu riigi ja poliitika reformimist, maapiirkonnad hääbuvad ja ei aita siin ka läbiviidav haldusreform kuna puudub poliitiline tahe raha regioonidesse suunata. Riigireformi tulemusena lähevad töökohad maakondadest Tallinna vt maavalitsuste kaotamine ja ülesannete üleandmine ministeeriumitele, kes kõik asuvad Tallinnas. Seega võim koondub riigireformi tulemusena Tallinna. Kohalikku elu korraldavatele omavalitsustele jäävad tühjad pihud ja lootus projekte kirjutada,… Loe rohkem »
justnagu pole enam, kes laseks raudtee ehitada, tähendab tuleb raha leida mujalt. Ega raha pole maailmast veel kadunud?!
Kui suur on maantee kasumlikkus?
nii suur, et see on olemas ja toimib täiega. Rahva rahaga ehitada raudtee mis läheb kalliks maksma ja ei leiaks kastust on lauslollus
Miks raudtee Tallinna? Meie tõmbekeskus pidi olema ju Pärnu!
Nõustun, et murelikuks teeb see “mäng” teetammi ümber.
Eks see raudtee tastamine veneküla ise hakanud oligarhide märg unistus ole riigi kaukast oma tasku midagi napsata
Mis raha? Saiaraha see Haapsalu raudtee.
Igal transpordiliigil on omad eelised ja vead. Kuid raudteeühendus Haapsaluga eksisteerib ainuklt mõne poliitiku lubadustes. Mis puutub Tallinna ühistrantsporti, kuigi kasutan seda sageli, pole mingit haisu või mustust täheldanud. Lasnogorskis võib tekkida keeleprobleen. Keegi sulle enam ei ütle, et rääkige vene keeles, aga tunne tekib, et räägid tummaga. Kuigi valdan keeli, otsustasin emakeelega hakkama saada. Lõpuks 1kohalik noor aitas.
Kas üks segab teist,raudtee ja maantee?
Kahte ei kanna rahakott välja – raudtee võib olla , maantee peab olema
No mis argument see juhita buss on. Dubais sõidavad ka rongid ilma juhita ja pole häda midagi.