Haldusreformi järgne Läänemaa kaart hakkab välja kujunema. Kas ja mis muutub inimese jaoks ja missugustele ootustele peavad uued omavalitsused vastama, arutleb Lääne-Nigula vallavanem, kohaliku omavalitsuse ühinemise konsultant Mikk Lõhmus (pildil).
Perearsti, kauplust või ujulat ei pea vahetama
Ühinemine iseenesest ei tekita ääremaastumist, ei sulge asutusi, poode ega vii paikkonnast inimesi minema. Kui see toimub, siis ikka seetõttu, et inimesed ise teevad oma poeskäimise, elu- või töökoha või laste koolivalikud. Samuti ei tasu uskuda neid, kes väidavad, et ühinemise tõttu tuleb hakata teises kohas poes käima või vahetada perearsti. Valdava osa tänastest vallateenustest sealhulgas sotsiaalteenused saab kätte ikka oma tuttavast vallamajast, selleks ei pea sõitma kuskile mujale. Iseasi palju tavainimesel ka täna vallamajja asja on. Hea vald peab jõudma inimese juurde, mitte vastupidi.
Kõige suurem hirm oleme meie ise, sest halvad juhid võivad hukka keerata nii ühinenud kui ühinemata valla- näiteid Eestiski kamaluga võtta.
Võin Lääne-Nigula kogemuse põhjal kinnitada, et nii paremad kui ka uued teenused, võimekus palgata häid spetsialiste, õpetajaid ja hooldustöötajaid kui ka teha aastaid oodatud investeeringuid on ühinemise reaalsed efektid. Olgu näiteks toodud Risti Noortekeskus, valla ettevõtlustoetus, toetused huviharidusele ja paljud muudki.
Mida muudab maakonna vahetus?
Palju on jutuks mõne ühineva valla võimalik minek teise maakonda. Jätame hetkel emotsionaalsed argumendid kõrvale. Tavainimese seisukohalt võib maakonna muutus igapäevast elukorraldust muuta küll.
Lihula ja Hanila inimesed on harjunud Pärnus käima ja kui see on nende valik, siis olulist tänase elukorralduse muutumist see kaasa ei too. Samas kas Kullamaa rahvas on teadvustanud, et neil tuleks edaspidi hakata riiklikke teenuste tarbimiseks hoopis kauges ja võõras Raplas käima? Olen kohanud neid, kelle jaoks oli see päris suur ehmatus.
Ühineda tuleb sinna, kus kogukonna huvid on kõige enam kaitstud
Pean hõredamalt asutatud ja linnades kaugemale jäävate maapiirkondade jaoks parimaks täna Lääne-Nigula vallas toimivat mudelit- mitme keskusega võrgustikupõhist valda. Ühinevas Lääne-Nigula vallas puudub üks suur ja domineeriv keskus, mis võiks teised „tühjaks imeda.“ Kõik piirkonnad on valla jaoks võrdväärselt tähtsad. Eestis on nii mõnigi kurb näide, kus keskust ääremaade või väiksemate asulate heaolu arvel eelisarendatakse. Jah, mitme keskusega vallas tuleb ehk rohkem vaeva näha ja ka tööd teha kompromisside ja ühisosa otsimisega. Kõikide piirkondade esindajad on kaasatud volikogu komisjonidesse ja see on just see aruteluareen kus vajalikud kompromissid sünnivad. Kogukondade vahel tekkiv sünergia annab suurema investeerimisvõimekuse meie paikkonna infrastruktuuri ja laiendab teenuste kasutamise ning kättesaadavuse võimalusi uues vallas tervikuna.
Teiseks oluliseks eeliseks on lahendatavate probleemide sarnasus- külateed, maakoolid ja lasteaiad, külade eluolu ning mis võib olla kõige tähtsam- kuidas Läänemaa hõreda asustusega maapiirkonnas tagada teenuse reaalne jõudmine inimeseni või inimese jõudmine teenuseni.
Kuidas kogukonna hääl uutes valdades kuuldavaks teha?
Ilmselgelt on mõistlik kohalikud küsimused läbi rääkida kohapeal ja mitte koormata nendega volikogu või vallavalitsust: olgu selleks siis kohalik kultuurielu, sport- ja vaba aeg või heakorraküsimused. Igas senises vallakeskuses peavad olema kättesaadavad igapäevased sotsiaalteenused. Ka planeeringud ning suuremad ehitusprojektid tuleb otsustada kohapealset arvamust arvestades.
Lääne-Nigula ühinemislepingus on üheks võimaluseks vastavalt kogukonna soovile osavaldade ja kogukonnakogude moodustamine. Aktiivsetest kogukonna liikmetest ja arvamusliidritest koosnev kohalik osavallakogu või kogukonnakogu on ju see areen, kus kohalikku elukorraldust puudutavad küsimused läbi räägitakse ja kus vallavalitsus- ja volikogu saavad vajaliku sisendi.
See tagab, et ka tulevikus jääb kogukonna jaoks olulistes küsimustes kaasarääkimise ja otsustusõigus ning kohalikust aktiivsusest sõltub see kui palju neid võimalusi kasutatakse.
Mikk Lõhmus, Lääne-Nigula vallavanem, kohaliku omavalitsuse ühinemise konsultant
Kullamaa ei ole juba 54 aastat kuulunud Rapla maakonna alla. Kullamaalastel on vajalikud kvaliteetsed teenused kõik Haapsalus kättesaadavad. Milleks jalga uksevahele Märjamaale ajada. Ühinemine Lääne -Nigula vallaga oli rahva ülekaalus tahe samuti.
Lõuna- Läänemaa valdades tehakse lähiajal küsitlus ühinemise kohta. Milleks? Asjad niigi otsustatud, tulemusi ei arvestata. Hääletus vallakeskustes lühikest aega ja e-hääletus ning kasti kojutoomine. Kahtlen, kas ühistranspordiga saab üldse tulla sellel kuupäeval ja kellaajal hääletama, kas üldse peetaksegi seda hääletamist oluliseks (tulemus ette teada), paljudel polegi Intrnetiühendust. Nii et osavõtt kujuneb tühiseks. Puha Formaalsus. Hea olek hääletamist korraldada rohkemates kohtades (Lihula vallas näit). Kirblas, Tuudil. Hääletusele oleks hea olnud panna ka ühisvalla nimetus, maakondlik kuuluvus jms. Kahju, et ei austata ajaloolisi maakonnapiire.
Ära muretse, sinu hääl ei loe midagi, pole vaja kodunt välja minna. Mina ka ei lähe.
A’la Martna.
Suurim hirm on vanadel “peerudel” vallajuhtidel,ametnikel,muidusööjatel kaotada oma soe taburett ja siis hirmutada rahvast,et kui ühineme siis läheb kõik väga halvasti.
Haapsalu on juba praegu selgelt domineerivas positsioonis, ei tea mis saab Haapsalu ja Ridala ühinemisega, mis sellest maaelus üldse alles jääb.
Liivilt ja Üdrumalt lähed Lääne-Nigulasse jala hea vald tuleb ise vastu ja sealt silt näitab,et vald hoopis Taeblas
Maal vähegi tegija saab eurotoetust,
oleskleja vallast toimetulekutoetust,
nii lihtne see elu ongi.
Toetused ja toetused. Kas môni ka ilma toetusteta toime tuleb? Kui neil “vähegi tegijatel” see eurotoetus ära vôtta, mis siis juhtub?
Mis asja minul valla keskusest ? Keegi ei keela mul ju käia seal kus hing ihkab , ku…….di pooletoobised sellised
Seda mitme keskusega valda oleks võinud üles ehitada ka maakonna mõõtmes. Või vähemalt proovidagi. Ei saanud sellest artiklist küll aru, mil moel toob õnne meie õuele see, kui maakonna piir piki Kasari jõge jookseb….
Vähemalt üks asjalik kommentaar! Nôus.
Kirsipuu nagu ikka ajab rumalat juttu. Kui tal eurotoetused ära võtta – vähendada, siis on tema laamendamisel ja kisal lõpp- pankrott , siis peab ilmselt ümbrikupalga määr veel tõusma. Tegelikult on Mikk Lõhmusel väga tugev idee, vald on tasakaalustatud ja Taebla on üks keskus, nagu teisedki vallakeskused. Haapsalu ja Märjamaa võrdlemine on naljanumber, Haapsalu on Eesti parim väike kuurort.