Töötukassa Läänemaa büroo. Foto. Arvo Tarmula
Läänemaa 11 500 tööealisest inimesest on töötuid 554 ehk 4,8% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust. Eestis kokku oli oktoobri lõpus töötuna registreeritud 26 914 inimest ehk 4,2%, selgub Töötukassa statistikast.
Vähenenud töövõimega inimesi oli töötute hulgas 4882.
„Registreeritud töötute arv oktoobris võrreldes eelneva kuuga veidi suurenes nii sesoonsete tegurite kui ka käimasoleva töövõimereformi mõjul,“ selgitas Töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu.
Kõrgeim oli oktoobris registreeritud töötuse määr jätkuvalt Ida-Virumaal (10,0%) ja Valgamaal (8,2%) ning madalaim Tartumaal (3,0%) ja Harjumaal (3,1%). Läänemaal on registreeritud töötuid 4,8%.
Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid oktoobri lõpus lihttöölised (21%), teenindus- ja müügitöötajad (18%) ning oskustöötajad ja käsitöölised (17%).
Oktoobrikuu jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks septembrikuuga võrreldes vähem uusi tööpakkumisi. Samas oli oktoobris lisandunud tööpakkumiste arv 37% suurem aastatagusest arvust. Kuu jooksul lisandus 4 244 uut tööpakkumist, millest 54% sisestati töötukassa portaali (http://tootukassa.ee ) kaudu. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 9 937. Kõige suurema osakaalu vahendatavatest töökohtadest moodustasid teenindus- ja müügitöötajatele, seadme- ja masinaoperaatoritele ja koostajatele ning oskustöötajatele ja käsitöölistele pakutavad töökohad (kõigil 21%).
Oktoobrikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 3 533 inimest (sealhulgas 443 vähenenud töövõimega inimest). Tööalasel koolitusel osales oktoobris 3 482 ja tööotsingu töötoas 1 129 inimest. Tööpraktikal osales 926, tööharjutusel 560 ning tööklubis 845 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1 842 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti oktoobris 1 207 korral. Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 24 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 30 uut töökohta. Palgatoetusega oli oktoobris töötamas 1 339 inimest. Lisaks osales veel 4 464 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes. Vähenenud töövõimega inimeste teenustest osales tööalasel rehabilitatsioonil 710 inimest, kogemusnõustamisel 4 inimest, kaitstud töö teenust osutati 58 inimesele ning töölesõidu toetust sai 16 inimest. Vähenenud töövõimega inimesed osalesid ka teistel tööturuteenustel – kokku alustas teenusel osalemist 941 inimest.
Töötukassa maksis oktoobris töötuskindlustushüvitist 10 140 inimesele ehk 33% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 433 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 3,7 miljoni euro. Ligikaudu 137 euro suurust töötutoetust sai oktoobris 6 975 inimest ehk 22% kuu jooksul arvel olnud töötutest.
Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa oktoobris 537 inimesele. Keskmine oktoobris määratud hüvitis oli 1 606 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 977 tuhande euro.
Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa oktoobris 7 inimesele, mis on senini väikseim kuine määramiste arv. Keskmine määratud hüvitis oli oktoobris 2 439 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 61 tuhande euro.
Töövõime hindamise taotlusi esitati oktoobris 948. Kuu jooksul määrati osaline töövõime 450 ja puuduv töövõime 153 inimesele, töövõime ei olnud vähenenud 183 inimesel.** Töövõimetoetust maksti oktoobris 1 346 inimesele kogusummas 250 tuhat eurot.*** Tööandjate esitatud taotluste alusel hüvitati sotsiaalmaks 19 569 vähenenud töövõimega töötaja eest. Tööandjate eest väljamakstud sotsiaalmaksu summa oli oktoobris 2,43 miljonit eurot.
- Registreeritud töötuse statistika tugineb administratiivandmetele ehk kajastab nende töötute arvu, kes on ennast töötukassas töötuks registreerinud. Üldise töötuse, hõive ja mitteaktiivsuse kohta Eestis teeb statistikat Statistikaamet, kes viib selleks läbi kvartaalset tööjõu-uuringut.
- Töövõime hindamise taotluse osas tehakse otsus tehakse 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest.
- Töövõimetoetuse taotluse osas tehakse otsus peale otsust töövõime hindamise kohta.
hmm….et meil endiselt töökäte puudus või tööpuudus? kumb siis?
Väga julm on see töötuabiraha ajab oksele lausa,elagu eesti riik
Pihkupexupäälinna ja Tallinna vahelise Laudtee ehitusele tõõjõudu ei vajata?
Paljudel mittetöötutel pole enam tööharjumust ja peab vastu esimese palgapäevani ning aidaa koos “kauamängiva Bokkiga”, siis otsi teist mõõda ilma taga paludes ikka tööle tulla. Teine rühm on nn FIE-d, kes töötavad mustalt, ja milleks maksta makse ning nuumata “Toompead”, millele annab agu segane sisepoliitiline olukord ja korrupsiooniskandaalid, kuidas küll poliitikud-riigiametnikud aru ei saa, et nende teod ja käitumine avaldab suurt mõju rahva motivatsioonile tööd teha. Kolmas rühm nn “töötud”, kes elatuvad abirahadest ja sotsiaaltoetustest põhimõttel: töö on lollide jaoks! Nii on tegelik olukord, mida igatsugu pädevad ametnikud oma kabinetivaikuses kuidagi aru ei taha saada. Tehke silmad lahti ja vaadake, mis tegelikus elus toimub.
Paljud töötud käivad tegelikult tööl!
aga vaadake, läänemaa tööpakkumiste arv on ju olematu ning päris alampalga eest ka ei tahaks tööl käia.
Mitte arvel olevaid töötuid ju teist sama palju, seega võib töötute protsendi julgelt kahega korrutada.
ja eile TV esinedes reformierakonna poolt valitud majanduseksperid nimetasid üheks võimaluseks majanduturgutamiseks seda,et Eesti peab võõrtööjõudu sisse tooma.Ma ei saa aru,kas inimesi peetakse lollideks või mis ?