Aasa Jõelaid lõi esimest korda mustri etteantud logo järgi.
Neljapäeval, kui eesti rahva muuseumi (ERM) uus maja Tartus Raadil pidulikult avatakse, on üleantavate kingituste hulgas ka just selleks sündmuseks kootud Haapsalu sall.
Staažika sallimeistri Aasa Jõelaiu väledate näppude vahel on valminud Haapsalu sall, mille üks mustrielemente on nuppudena kootud ERMi uus logo.
Mõte lasta pidulikuks sündmuseks just eripärane Haapsalu sall kududa tuli sihtasutuselt Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid. Ühendmuuseumi peavarahoidja Eve Otstaveli sõnul kaasnes kutsega ERMi uue maja avamisele ka mure, et mis siis kingituseks viia. Ühel hetkel jõutigi mõttele, et just Haapsalu sall võiks olla see, mis iseloomustaks siinset kanti kõige paremini.
Meister olemas
Kui muuseumirahvas ERMi salli mõttega pitsikeskuse poole pöördus, ütles sealse tegevuse eestvedaja Mirje Sims, et meister, kes mustri välja võiks mõelda ja salli valmis kududa, on tal olemas. Selleks oligi Aasa Jõelaid.
Arutelu selle üle, mida täpselt võiks kingitava salli sisse kududa, oli üksjagu. Eve Otstaveli sõnul oli algne mõte kududa salli sisse mingi lause, kuid lõpuks jäi peale ühendmuuseumi juhi Anton Pärna ettepanek, et sallil võiks olla ERMi logo.
Aasa Jõelaiu sõnul oli see esimene kord, kui tal tuli etteantud logo järgi muster luua. „Mustri väljamõtlemisele läks ikka mõni hea päev ära,” tunnistas sallimeister. Pitsilise salli keskel troonib suurem logo, servadesse on kootud selle väiksemad variandid.
Jõelaid rääkis, et enne kuduma hakkamist tuleb muster ikka ka paberile joonistada. „Et kindel olla, et see ikka ilusasti jookseks,” selgitas ta. Vahel võib sallimeistri sõnul ka juhtuda, et paberil tundub muster kena, aga kuduma hakates pole tulemus ikka päris selline, nagu soovitud. Jõelaid meenutas, kuidas ta kunagi tegi kajakatega mustri, aga lõpuks sai see nimeks hoopis Käbikiri – kajakad nägid rohkem käbide moodi välja.
ERMi salli kudumiseks kulus meistril mitu nädalat.
Kuigi kingitud hobuse suhu ei vaadata, uurisid Läänemaa muuseumitöötajad enne siiski järele, kas ERM oleks sallist huvitatud. Salli saatuse kohta ütles Eve Otstavel, et loodetavasti leiab sall tulevikus koha ERMi fondis. „Neil on Haapsalu salle kogus küll, kuid kaasaegseid näiteid eriti mitte,” selgitas ta.
„Muidugi on uhke tunne,” vastas sallimeister küsimusele, kuidas ta suhtub sellesse, et tema sall eesti rahva muuseumi fondi jõuab.
Aasa Jõelaid on Haapsalu salle kudunud aastakümneid. Tema välja mõeldud on topeltnupp ja ta on loonud mitukümmend sallimustrit. Hulk tema mustreid on raamatus „Aasa sallid”.
Mustrid otsa ei saa
Jõelaiu loodud mustritega sallid on näiteks Rootsi kuningannal Silvial, Evelin Ilvesel ja Norra printsessil Astridil.
Silvia mustri, mis on praegu üks populaarsemaid Haapsalu salli kirju, mõtles Jõelaid välja juba tootmiskoondises Uku töötades. Toona sellel sallikirjal nime ei olnud, oli ainult number. Silvia nime sai sallikiri 1992. aastal, kui selle mustriga sall kuninganna Silviale kingiti.
Mustrite loomiseks saavad meistrid inspiratsiooni mitmelt poolt, sageli annab mõtteid loodus, aga vahel võib sallikiri sündida ka kindakirjast. „Meil oli siin ühel aastal näitus, kus kõik kudusid kindaid. Mina tegin Kullamaa kindakirja ja see hakkas nii meeldima, et tegin selle järgi ka sallimustri,” ütles Jõelaid.
Küsimusele, kas ühel päeval võib juhtuda, et kõik mustrid on juba olemas ja midagi uut enam luua pole võimalik, vastas sallimeister, et praegu küll seda ohtu pole. „Kusagilt ikka hakkab midagi tulema,” muigas ta.
