Ridala kirik. Foto: Urmas Lauri
Selle aasta Vastupanuvõitluse päeva tähistamine toimub Läänemaal, Ridala Püha Maarja – Magdaleena kirikus ja kogudusemajas 22. septembril.
Neljapäeva hommikul kell 7.05 heiskab Ridala kogudusemaja esisel Eesti lipu mälestusürituse liputoimkond.
Üheksandat aastat tähistame 22. septembril riigikogu otsusega riikliku tähtpäevana vastupanuvõitluse päeva, et tänada Eestile elanud eestlasi, kes ka võõrvõimu trotsides jäid kindlaks oma aadetele. See on päev, et meenutada metsavendade, poliitvangide ja küüditatute meelekindlust ning üldrahvalikku vastupanutahet. Vastupanuvõitluse päeval on kohane meenutada, et just kirik oli keerulistel aegadel legaalne institutsioon, mis hoidis rahva lootust taaskord riiklikult vabaks saada.
Kell 12 algab EELK Ridala Püha Maarja–Magdaleena kirikus Vastupanuvõitluse päeva kontsert–mälestusteenistus. Teenivad Lääne piiskop Tiit Salumäe ja koguduse õpetaja Küllike Valk. Kontsertosas laulavad isamaalisi laule Ridala põhikooli laululapsed õpetaja Anne Pääsuke’se juhatusel.
Mälestusteenistusel meenutame Otto Tiefi valituse tähtsust Eesti ajaloos ja räägime valitsusliikmete saatusest. Teenistuse lõpul tänab ja tunnustab Eesti Endiste Metsavendade Liit (EEML) ja Eesti Vabadusvõitluse ja Vastupanuliikumise Mälestusliit (EVVM) aktiivseid koostööpartnereid. Pärast mälestusteenistust jätkub Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Ridala kogudusemajas ühises kohvilauas.
EELK Ridala Püha Maarja–Magdaleena kirikus on Ridala valla (kihelkonna) ainus Vabadussõja mälestis, Vabadussõja mälestustahvel – avatud 1924 ja Läänemaa metsavendade ning Kaitseliidu Lääne maleva ohvitseride mälestustahvlid – avatud 2013.
Tiefi valitsusest sai alguse Eesti Vabariigi valitsuse tegevus eksiilis, mis andis 1990. aastate alguses täiendava poliitilise ja õigusliku argumendi Eesti Vabariigi taastamiseks järjepidevuse alusel.
Otto Tiefi valitsuse nimetas ametisse Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots. Kuigi valitsus deklareeris neutraalsust Teises maailmasõjas, sai sinimustvalge Pika Hermanni tornis lehvida vaid mõne päeva.
20. septembril toimus Tallinnas esimene valitsuse koosolek. 21. septembril 1944 teatas valitsus oma kohustuste täitmisele asumisest, raadio kaudu informeeriti sellest ka välisriike. Valitsuse deklaratsioon maailmale ja eesti rahvale jäi trükkimata, sest nõukogude pommirünnak lõi rivist välja trükikoja elektrivarustuse.
22. septembril 1944 – vaid mõni tund enne seda, kui Nõukogude Liidu väed Tallinna jõudsid – lahkusid pealinnast viimased valitsusliikmed. Valitsus kogunes Läänemaale Puise randa Põgari külla ning ootas evakueerimiseks lubatud kiirkaatrit Rootsist. Paat saabus aga alles 29. septembril ning sellega põgenes Eestist vaid Helmut Maandi. Kaarel Liidak varjas ennast Nõukogude võimu eest metsavennana ning suri 1945. aastal. Valitsuse ülejäänud liikmed arreteeriti ning mõisteti vangi või surma.
Otto Tiefi valitsuse moodustamine on sümboolse tähtsusega samm Eesti iseseisvuspüüdluste ja võõra võimu vastu võitlemises. Vastupanuvõitluse päeva tähistamisega teadvustatakse 22. septembril 1944. aastal Eesti Vabariigi seadusliku valitsuse kukutamist.
Olete oodatud Vastupanuvõitluse päeva tähistamisele Läänemaal, Ridalas 22. septembril algusega kell 12.
Eesti Endiste Metsavendade Liit
Eesti Vabadusvõitluse ja Vastupanuliikumise Mälestusliit
EELK Ridala Püha Maarja-Magdaleena kogudus