Andres Herkel.
Mis on Vabaerakonna senise edu võti? Esmajoones on see visa töö ja selge ettekujutus sellest, kuidas ning kuhu liigutakse. Nullist parlamendierakonna ehitamine pole kindlasti see, et üks kamp sattus endalegi ootamatult kullasoonele.
Järjepidev töö jaotus mitmesse eri etappi, mille algust võib lugeda Vaba Isamaalise Kodaniku asutamisest 2011. aasta suvel. Praeguse etapi sisu on kasvada tegusast, kuid siiski veel väikese esindusega parlamendierakonnast jõuks, mis määrab ja kujundab Eesti arengut.
Oleme piisavalt selgelt öelnud, mis on Eesti tänasel poliitikamaastikul valesti ning mida tuleb muuta. Me ei lepi suurerakondade kartellileppega. Samas ei saa me endile lubada opositsioonilist primitivismi. Ei ole olemas lihtsaid lahendusi keerulistele probleemidele, küll aga on mõnedele lihtsatele probleemidele üpris lihtsad lahendused, mida ülejäänud erakonnad pole senini tunnistada tahtnud. Üks selline on erakondade rahastamine.
Kuid kui tahame areneda, siis ei saa me takerduda ühte-kahte teemasse. Siiski on otstarbekas teha rõhuasetusi, mida avalikus suhtluses esile tuua. Meie senist tegevust arvestades on selgelt välja kristalliseerunud demokraatiateema ning majandus ja maksud. Nende kohta oleme seni riigikogus kõige enam eelnõusid esitanud.
Erakonna programm tervikuna vajab revisjoni ja uuesti läbikirjutamist, ehkki 2014. aasta suvel kiiruga tehtu on toonaseid tingimusi arvestades isegi üllatavalt hea. Vahepeal on aga paljusid seisukohti täpsustatud ja läbi on töötatud probleeme, mille juurde me algul ei jõudnud.
Samas vastustan väidet, et Vabaerakonnal peab olema ühtne seisukoht võimalikult kõigis küsimustes. See tähendab paljude jaoks paratamatult teiste arvamuse omaksvõtmist. Kas siis on veel tegemist Vabaerakonnaga? Loomulikult on hea, kui vaidlustega jõutakse ühise arusaamani või siis on sarnane seisukoht kaalukal enamusel. Tuleb ka aru anda, et koalitsiooni minnes on vaja end rohkem ühisele meelele painutada, vabahääletused võivad kaoseni viia.
Vabaerakondlik aru-pähe-lahendus on see, kui suudame vihaste vastandite vahele silla ehitada. Näiteks on meil nii kooseluseaduse tuliseid toetajaid kui vastaseid, aga meie esitatud paarkonnaseadus ongi sild kahe äärmuse vahel. Meie oleme valmis sellisele sillale astuma, kui ka EKRE ja sotsid teine teisel kaldal tulist kurja vannuvad.
Muide, Horvaatia viimastel valimistel sai konservatiivide ja sotside kannul kolmanda tulemuse sõltumatute nimekirjade platvorm „Most“ ehk „Sild“, mida teadjad peavad vaimult Vabaerakonnale väga sarnaseks algatuseks. Silla kujund sobib hästi kokku vabaduse mõistega, sest sild annab võimaluse liikuda seal, kus muidu pole liikuda võimalik.
Lähiaja sõlmküsimus on rahvastik. Kui me kaotame tööjõuturult 6400 kätepaari aastas ja 3400 inimest jääb pensionile, siis kuidas selle vähenemisega toime tulla? Ettevõtjad ei tule toime maksukoormusega ja sotsiaalsüsteem pole jätkusuutlik. Meie rahvastiku töörühm on omalt poolt välja töötamas meetmeid tagasirände ja eestikeelsuse toetamiseks, vanemahüvitise ja lapsetoetuste otstarbekamaks jagamiseks.
Andres Herkel, Vabarakonna esimees
Lugu on ilmunud Vabaerakonna Nädalakirjas
Siin kommentaaride järgi võiks öelda,et erakond on kiiresti võtnud omaks meie poliitika põhiomadused.
Samas,kas heidame neile ette,et nad pole kiiresti moodustanud tagatuba kelle sõna maksab ja kujundab”selget sihti”…vähemalt seni kuni toimub tagatoa võimupööre või huvide ümber hindamine poliittehnoloogilistel kaalutlustel?
Tahame siis demokraatiat, kaasamist,läbirääkimist?Või nõuame”selget sihti” helgesse tulevikku?
Idiootide erakond. Puudub igasugune siht, ettearvamatu, muudab tihti oma tõekspidamisi jne.
vabaerakond on sabaerakond 😀 viimasel ajal teeb oma põhimõtetes järeleandmisi või üldse täispöördeid, juu siis refid on midagi lubanud neile ei ole neil küll mingit selget nägemust asjast, kui üks päev ütlevad üht ja siis muudavad oma “selget sihti” . Näiteks võib tuua kasvõi kooseluseaduse teema, miks te meelt muutsite viimasel hetkel?
Mõttetu erakond…